Eesti 200 töötab iga päev selle nimel, et Eesti oleks targem, tugevam ja õiglasem riik.
Vaata, kuidas liigume igapäevaselt sõnadelt tegudele.
Eelnõu muudab ettevõtete ja teiste juriidiliste isikute tegutsemise lihtsamaks ja paindlikumaks, vähendades tarbetut bürokraatiat koosolekute, registrikannete ja juhtimisreeglite puhul. See aitab ettevõtetel kiiremini otsuseid teha, muudab osanike ja aktsionäride õigused selgemaks ning võimaldab rohkem toiminguid teha digitaalselt ja automatiseeritult.
Läänemere piirkonna riigid saavad hübriidohtudele reageerida kiiremini ja ühtsemalt. Tugevam koostöö aitab paremini kaitsta piirkonna julgeolekut ja elutähtsat taristut.
Lubade ja teatiste menetlus muutub kiiremaks ning väheneb tarbetu dubleeriv kontroll. See säästab inimeste, ettevõtete ja riigi aega ning ressursse.
Oskuste omandamine seotakse senisest paremini tööturu vajadustega. See aitab inimestel lihtsamini leida tööd ning annab ettevõtetele parema ligipääsu vajalike oskustega töötajatele.
Loome üle-eestilised hariduskeskused ja rakendusgümnaasiumid.
Muudame põhikooli- ja gümnaasiumiseadust nii, et koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks viiakse nendega edaspidi vähemalt üks kord aastas läbi arenguvestlus ja viienda tööaasta jooksul atesteerimine.
Töötame selle nimel, et Eesti oleks kaitstud erinevate sõjaliste ohtude eest. Eestisse on juba jõudnud ultralühimaa õhutõrjesüsteem Piorun, hangitud on keskmaa õhutõrje IRIS-T SLM. Siseministeerium veab droonivalli projekti, kaitsevägi arendab droonitõrjet.
Muudatus ei oma tagasiulatuvat mõju ega puuduta Narva suvilaid või elamisloaga inimesi.
Hoiame pidevalt silma peal ebavajalikul bürokraatial, mida võimaluse korral ka vähendame! Lisaks toimub pidevalt efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja poolsete ettepanekute analüüs ja üle vaatamine.
2025. aasta septembrikuu seisuga on esitatud 642 unikaalset ettepanekut, millest ellu on viidud 44, Riigikogu menetluses 46 ja valitsuse heakskiidu saanud, kuid mitte veel ellu viidud 240 ettepanekut.
Eesmärk on parandada relvade käitlemise kontrollitavust, andmekvaliteeti/registrite töökindlust, suurendada avalikku turvalisust ning vähendada tarbetut bürokraatiat.
Valmistame ette Omniva erastamise täpseid tingimusi ja teenuse tagatisi. Eesmärk on leida mudel, mis toob ettevõttesse lisainvesteeringuid, kuid garanteerib elutähtsa postiteenuse säilimise üle Eesti.
Loome võimalused e-hääletamiseks ka mobiiltelefoni abil.
Seisame Euroopa Liidu läbirääkimistel selle eest, et uued loomaveo nõuded arvestaksid Eesti geograafilist asukohta (pikad vahemaad äärealadelt) ega asetaks meie ettevõtjaid ebaõiglasesse olukorda.
Kaardistades tootmise, töötlemise, logistika, varustuskindluse ja järelevalve võimelüngad ning viime valitsusse esmalt olukorra kaardistuse ja reformiplaani.
Valmistame ette seadusemuudatusi, mis on vajalikud "üks pilet, üks süsteem" reformi täies mahus jõustumiseks 2027. aastal. Loome õigusliku "raami", mis võimaldab ühtset juhtimist ja piletisüsteemi.
Viime lõpule õiguslikud muudatused koerte ketispidamise lõpetamiseks ja puurikanandusest väljumiseks. Töötame välja täpsed üleminekuajad ja järelevalvemeetmed, et reform oleks päriselus teostatav ja tootjatele jõukohane.
Jätkame Euroopa Liidu ja siseriiklike toetusmeetmete suunamist regionaalsesse ettevõtlusesse ja elukeskkonda. Fookus on sellel, et raha jõuaks kiirelt ettevõtjateni just väljaspool kuldset ringi, kasvatades regionaalset elujõudu.