TALLINNA VALIMISPROGRAMM

XXI SAJANDI TALLINN PEAB OLEMA KAASAEGNE, INNOVAATILINE JA PARIMA ELUKESKKONNAGA PEALINN MAAILMAS

Eesti 200 on progressiivne ja tulevikku suunatud erakond ning me soovime muuta selliseks ka meie kodulinna Tallinna.Loome Tallinnas parima elukeskkonna, kus on hea elada igal vanuse- ja ühiskonnagrupil.Tallinn peab olema maailma parim koht noortele, kus uuele põlvkonnale on loodud kõik võimalused hea hariduse omandamiseks, töötamiseks ja eneseteostuseks.

Me näeme Tallinna hoopis uue, linnakodaniku pilguga. Sestap anname otsustusõiguse Vabaduse väljakult ära linnaosadele ning koos sellega saavad linnaosad ka oma iseseisva tulubaasi, et arendada linnaosa nii, nagu kohalikud elanikud vajavad. Lisaks võtame kasutusele kaasava eelarve vähemalt miljon eurot linnaosa kohta ning vaatame üle kogu eelarvebaasi, et eelarvest välja saada ebavajalikud kulutused ja toimingud, seega teeme nulleelarve. Otsuste tegemisel konsulteerime asumiseltsidega. Oma esindajad valime tulevikus otse linnaosakogudesse ning kaotame ülelinnalise valimiskünnise.

Tallinn tuleb viia 21. sajandisse, mis arvestaks tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi teenuste pakkumisel ja oleks alati valmis katsetama uusi innovaatilisi lahendusi. Tallinna poolt inimestele pakutavad teenused peavad olema võimalikult bürokraatiavabad, personaalsed ja arvestama iga inimese eripärasid ja vajadusi. Personaalse linna ehitamisel lähtume linnakodanike vajadustest, mitte ametnike mugavusest.

Sajandi alguses tehti Eestis digi-tiigrihüpe – nüüd tuleb Tallinnas teha rohe-tiigrihüpe, võttes kasutusele tänapäevased tehnoloogiad. Meie eesmärk on viia Tallinn süsinikuneutraalsesse ajastusse ning tänu sellele saavutada parima elukeskkonnaga linnaruum.

Tallinn on pealinnana Eesti majanduse vedur. Jõukas linn laseb uue aja majandusel õitseda, kuid edukuse mõõdupuuks on kõigi linnakodanike heaolu ja kvaliteetse elukeskkonna säilimine. Tallinna edu alusena näeme inimsõbralikku linnaruumi ja teenuseid, parima haridusega tarka tööjõudu ning digitaliseerimise eduloo uuele tasandile viimist.

1. ISESEISVAD LINNAOSAD, OMANÄOLISED ASUMID

Iga linnaosa ja asumi inimesed teavad ise kõige paremini, kuidas oma elukeskkonda hoida ja parandada ning kus ja kuidas pakkuda neile vajalikke teenuseid. Tallinnas on võim liiga keskne ja otsustamine inimestest ja kohalikest kogukondadest kaugel. Anname linnaosadele otsustusõiguse ning kaasame kodanikud ja kodanikuühendused otsustamisse sisuliselt.

Valime esindajaid linnaosakogusse. Linnaosakogus on just need, kes valimistel selles linnaosas parima tulemuse saavutasid.
Linnaosal on oma tulubaas ja oma iseseisev eelarve. Üksikisiku tulumaks laekub elaniku enda linnaossa.
Tallinna keskne volikogu tegeleb üksnes ülelinnaliste valdkondade juhtimisega nagu ühistransport, keskne taristu, tervishoid, teehooldus ja koristus, haridusvõrk alates põhikoolist. Iga linnaosakogu lähetab Tallinna volikokku oma esindajad.
Linnaosakogu otsustab kohalike küsimuste, alus- ja alghariduse, detailplaneeringute kehtestamise ja kohaliku elu edendamise üle.
Kaasame kohalike kogukondade, asumiseltside ja vabaühenduste esindajad nii linnaosakogude kui volikogu komisjonide koosseisu.
Linnaosakogu küsib linnaosa elanikelt kaasava eelarvega nõu 100 euro ulatuses iga linnaossa registreeritud püsielaniku kohta.
Linnaosakogusse kandideeriv isik omab linnaosas püsivat sissekirjutust vähemalt valimisaastale eelneva aasta 31. detsembril.
Kaotame ära ülelinnalise valimiskünnise.

2. EELARVEPÖÖRE

Koos otsustusõigusega saab linnaosa ka oma iseseisva tulubaasi, millest hakatakse rahastama kohalikke vajadusi.

Seni on keskerakondlik valitsemine pealinnas olnud lihtne ja makiavellilik: finantsaruandlus on küll kättesaadav, kuid sisuliselt läbipaistmatu. Investeeringud tehakse peamiselt sinna, kus elab tihedalt koos Keskerakonna valijaskond. Viimased kümme aastat on investeeritud peamiselt lojaalse elektooraadiga kõrghoonetega Lasnamäele ja Pelguranda, lisaks pealinna-tüüpi investeeringud Kesklinna. See on tekitanud olukorra, kus vanad traditsioonilised hõredama asustusega piirkonnad on jäänud unarusse.

Lõpetame linnaosade rahalise diskrimineerimise ning detsentraliseerime finantsotsused linnaosade tasemele, et kogukondadel oleks sisuline otsustusõigus oma raha üle ja võimalus valida.
Ühiselt hakkavad Tallinna linnaosad rahastama selliseid valdkondi nagu ühistransport, keskne taristu, tervishoid, teehooldus ja koristus, haridusvõrk alates põhikoolist, et mitte lõhkuda väljakujunenud ja toimivaid skeeme. Ent konkreetsed otsused, kui palju ühiste süsteemide jaoks raha eraldada, hakkavad tegema linnaosad iseseisvalt.
Tallinnal on olemas ka pealinna staatusega kaasnevad kulud. Selliste objektide rahastamine peab olema korraldatud koostöös riigieelarve eest vastutava keskvalitsusega.

3. TRANSIITKORIDORIST KOHTUMISPAIGAKS. 5/10/15 REEGEL

Tallinna elukeskkond ja linnaruum peab olema kaasaegne, inimkeskne, looduslähedane ja hästi ligipääsetav nii noortele kui ka eakatale, kõikidele inimestele. Inimkeskne ruum muudab meeldivaks jalgsi ja rattaga liikumise ning ruumis olemise, väärtustades positiivselt tajutavat hoonestuse, linnaparkide, hoovide ja teede iseloomu.

Tallinna kvaliteetset linnaruumi peavad rikastama ökoloogiliselt elujõulised rohe- ja veealad. Linn peab olema avatud merele ning mereäär pakkuma oma promenaadidega erinevaid tegevusvõimalusi. Tänavad, väljakud, rohealad, avalikud hooned, teenused, ühistransport ja kortermajad on kõigile mugavalt ligipääsetavad ja elukeskkond meeldiv. Iseseisvalt õues liikumine peab olema turvaline kõigile, sõltumata inimese vanusest.

Linnaruumi planeerimisel peab iga linnaosa arvestama, et tekiks oma tõmbekeskus nende funktsioonidega, mis täna sunnivad inimesi transiitliiklusele. Seeläbi vähendatakse sunnitud liikumist ja väärtusliku aja kulutamist. Linnaosa eluolu korraldus peab lähtuma reeglist, et mitte kaugemal kui:
- 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel on ühistranspordipeatus,
- 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel park, mänguplats, terviserada ja kodupood,
- 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel on lasteaed, kool, huvitegevus ja perearstikeskus.

Toetame väikepoode kohalikel peatänavatel.
Koostame Tallinna uue üldplaneeringu, mis arvestab tänapäevaste võimaluste ja vajadustega ning vastab inimeste ootustele ja kaasaja nõuetele, sh keskkonnaalastele.
Rakendame nõude, et igasse uude kortermajja, mis valmib alates 2022. aastast, on rajatud korterite arvule vastav jalgrattaparkla või -garaaž, mis soodustab linnas jalgrattaga liiklemist.
Vaatame üle Tallinna parkimisnormatiivid ning viime need vastavusse Põhjamaades levinud normidega.
Toetame kortermajade kompleksseid renoveerimistöid korteriühistute nõustamise ja asjaajamise lihtsustamisega. Pakume välja kortermajade tüüpprojektid, mis teeb korteriühistule sobiva lahenduse leidmise lihtsamaks ja soodsamaks.
Tagame nii linnakeskkonna planeerimisel kui ehitamisel (sh ümberehitamisel) abivahendiga ja lapsevankriga liikujatele turvalise ja mugava liikumise tänavatel ja ligipääsu hoonetesse.
Tagame asumiseltsidele iga-aastase tegevustoetuse.
Muudame linnaplaneerimise läbipaistvaks ning arusaadavaks, andes otsustusõiguse linnaosakogule.

Roheline linn motiveerib inimesi rohkem jalutama.

Arendame välja Tallinna merepromenaadi koostöös erasektoriga.
Suuname sõiduautode parkimise tänavatelt ja kortermajade vahelt parkimismajadesse, sh toetame parkimismajade rajamist, et tagada magalapiirkondade hoovides ja tänavatel ohutum liikumine ning parem elukeskkond. Vabastame tänavate ääred ja haljasalad parkivatest autodest.
Rajame linna tiike ja muid väikseid veekogusid, kuhu saab koguda sadevett ning teeme nende ümber ilusad rohelised puhkealad.
Rajame jalgteed ja huvitegevuse võimalused järvede, jõe ning mere äärde.
Sinna, kus võimalik, rajame uue haljastuse, et vähendada müra ja tolmu ning suurendada rohelust ja liigirikkust.
Rajame uusi kaasaegseid parke, kus lisaks puudele ja pinkidele on ka huvitegevuse ja sportimise võimalused, samuti koerteparke.
Rahvarohketesse kohtadesse rajame kaasaegsed ning automaatsed tualetid.
Taaskäivitame Tallinna peatänava projekti ja ehitame selle ka välja.

4. LINNARUUM ON VABA. LINNAKUNST VS TRANSIIDIKULTUUR

Linn ei ole transiidikoridor, vaid elu-, töö-, suhtlus- ja kohtumispaik. Muudame linnaruumi tehtavate investeeringute prioriteete nii:

jalakäijad;
kergliiklejad (jalgrattad ja tõukerattad);
kiire keskkonnasäästlik rööbastransport;
muu ühistransport;
autod.

Et inimesed rohkem jalutaks ning kasutaks jalgrattaid ja tõukerattaid, on vaja nende teekond muuta meeldivaks.

Jalgteed peavad olema ohutud, piisavalt laiad, heas seisukohas, puhtad iga ilmaga ja valgustatud iga päev aastaringselt.
Jalg- ja tõukerataste jaoks peab olema rajatud üle linna jalgrattateede võrgustik, et saaks sõita ühest linnaosast teise turvaliselt, kiirelt ning mugavalt. Selleks rajatakse sõiduteest ja kõnniteest eraldatud jalgrattamagistraalteed.
Lastele peab olema tagatud aastaringne võimalus turvaliselt jalgrattal kooli või lasteaeda liigelda. Koolide ja lasteaedade juurde rajame turvalised vihma ja lume eest kaitstud jalgrattaparklad.
Kergliiklusteede ääres peavad olema istumis- ning puhkealad.
Linnas tuleb likvideerida kohad, kus autod on pargitud kõnniteele, mis takistavad kõnnitee kasutust, jalgrattateede rajamist ja ohustavad ka kergliiklejaid (nt Tallinna linnavalitsuse ees).
Ülekäigurajad ja ristmikud peavad olema turvalised, valgustatud ning arvestama esmajärjekorras ühistranspordi ja jalakäijatega.
Tallinn vajab ka jalgrattaringlust, millest saab osa ühistranspordisüsteemist. Teeme koostööd erasektoriga, et parandada jalg ja elektrirataste renditeenuste kättesaadavust kogu linnas.

Kättesaadavam ning sõbralikum ühistransport

Renoveerime 500 peatust nii, et need on ligipääsetavad puudega inimestele ja lapsevankritele, kaasaegsete valgustatud ning turvaliste ootepaviljonidega, et ennetada traagilisi liiklusõnnetusi. Peatustes peab olema ka jalgratta hoiustamise võimalus ja ilmastikukindlus.
Abivahendi ja lapsevankriga liikumine ühistranspordis peab olema elementaarne, peatuste platvormid peavad olema uksega ühel tasandil või peab juht liiklejat abistama, ümberistumised on mugavad.
Rööbastranspordist peab saama ühistranspordi selgroog – viime trammiteed ka Lasnamäele, Piritale, Kristiinesse, Mustamäele ja Haaberstisse, pikemas plaanis ka Nõmmele ning ümber vanalinna. Koos lähivaldadega pikendame trammiteid ka Viimsisse, Jürisse ja Tabasallu.
Käivitame isesõitvatel bussidel põhineva ühistrnaspordi.
Paneme käima linnasisese pendelrongi liinil Kopli-Kristiine-Ülemiste-Lasnamäe..
Rajame Kristiine ja Ülemiste ühistransporditerminalid, kus on ühendatud nii linna, maakonna kui üleriigiline ühistransport.
Ümberistumised ühelt ühistranspordiliigilt või -suunalt peavad olema kiired ja mugavad (rong, linnarong, buss, trollibuss, tramm).
Ühistransport peab olema kiirem ja tihedam, et inimene ei peaks ootama ühissõidukit tipptunnil kauem kui 10 minutit.
Teeme koostöös erasektoriga kogu Tallinna ühistranspordile mugava liikuvusplaneerija ja kassaaparaadivaba piletisüsteemi, mis arvestaks viimase versta lahendustega.
Teeme koostööd riigi ja naaberomavalitsustega, et viia ühistransport ühtse korralduse alla ja parandada omavalitsuste piiride ülese liikumise võimalusi. Loome piirkondlikud ühtsed perioodikaardid, mis kehtivad kõigil ühistranspordiliinidel.
Tallinn elab 24/7, mistõttu peab ühistransport samuti sõitma 24/7. Paneme käiku ööliinid, mis sõidavad igasse linnaossa.

Linn ja jalakäijate teekond peab olema puhas ning tolmu- ja lumevaba

Hakkame pesema ka tänavaid, mitte ainult magistraale.

Hakkame lund talvel tänavatelt ära vedama.
Seame prioriteediks kõnni- ja jalgrattateede hoolduse, mis on korraldatud linna poolt, et inimesed jõuaksid hommikul ohutult ja puhtalt kodust ühistranspordiga tööle ning õhtul tagasi koju.
Prügikastid peavad linnas paiknema piisava tihedusega.
Kehtestame eraparklatele nõuded, et välistada parklate rajamist vaid muru- või killustikuplatsidele.
Linnaruumis peavad olema avalikud sorteerimisprügikastid, kuhu linnakodanik saab viia eelnevalt sorteeritud prügi.
Survestame mahajäetud ja koristamata territooriumide omanikke oma maad korrastama.

Taristu peab aitama linna muuta inimsõbralikumaks

Taotleme riigilt Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamist ja rajamist, et viia kaubarongiliiklus välja Tallinna kesklinnast, Põhja-Tallinnast, Kristiine ja Nõmme linnaosadest ning mis loob ühtlasi võimaluse tulevikus likvideerida Kopli ja Ülemiste kaubajaamad ja parandada oluliselt piirkonna linnaruumi kvaliteeti.
Jätkame Tallinna piirile kiirete ühistranspordiühenduste juurde pargi&reisi parklate rajamist, et vähendada linna saabuvate autode hulka.
Taotleme riigilt Tallinn-Helsingi püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamist, et selgitada välja võimalikud tehnilised lahendused, sotsiaalmajanduslik kasu ja maksumus.

5. LINNA KULTUURI TEEB IGA LINLANE

Kaasaegne linnaruum ning arhitektuur motiveerivad inimesi jalutama ja seal rohkem aega viitma. Head näited on Rotermanni ja Telliskivi kvartalid, kus inimesed veedavad palju aega ja sotsialiseeruvad. Tallinnas on teretulnud vaba ja loominguline linnaruum, mille kujundamisel luuakse eeldused erinevateks sotsiaalset suhtlust esile kutsuvateks lahendusteks.

Kutsume kokku Asumivanemate Kogu, mis tagab linna juhtimisel elukeskkonna muudatused ja paranemise.
Tallinnas on vähe selliseid alasid, kus omanikuna arenguid suunata ning ühe instrumendina peab linnal olema võimalik maad munitsipaliseerida ja saada ka pruunalade omanikuks.
Loome tänavakunstiprogrammi, mis võimaldab kaunistada kunstiliste piltidega suuri fassaade, mis on eelnevalt kooskõlastatud linnaosavalitsuse ja majaomanikuga.
Avardame linnaosades võimalusi tarbida koha peal erinevat liiki kultuuri. Rajame igasse linnaossa kultuurikeskused, mis on digiajastule kohaselt ka digikultuurikeskused. Tuleviku kultuurikeskused arvestavad kultuuri tarbimise kõrval ka mitteprofessionaalseid algatusi ja huvisid.
Tallinna ööelu ei tohi piirata ega keelata. Ööelu Tallinnas on osa turismimelust ning meelelahutusest.
Tuleb üle vaadata kõik piirangud ja hinnata asumi ja linnaosade tasandil, kas piirangud on põhjendatud.

6. DIGIKULTUURIPEALINN. PERSONAALNE JA DIGITAALNE LINN

Linna pakutavad teenused peavad olema isiklikud, intuitiivsed ning arvestama iga inimese eripärasid ja vajadusi. Personaalse linna loomisel tuleb lähtuda kodanike vajadustest, mitte ametnike mugavusest. Omavalitsus on osa personaalsest riigist, kus linna ja riigi teenused ei dubleeri üksteist ja andmed liiguvad reaalajas. Personaalses linnas on inimestel teenuste saamiseks üks digitaalne või kodulähedane teeninduslett.

Personaalne linn annab linnakodanikule ise ennetavalt teada, millised teenuseid ja toetusi iga elanik saab. Arendame linnakodaniku teenindamiseks välja mobiiliäpi, et suhtlus linnaga oleks alati taskus paari klõpsu kaugusel.
Lõpp lõpututele avaldustele. Lõpetame praktika, et linnakodanik peab ise pöörduma erinevate ametite poole, et leida õige tugi. Ei ole vaja jooksutada meie puudega inimesi ja töötuid, noori lapsevanemaid ja pensionäre. Linn peab ise oma kõhus teenuseid koordineerima.
Ka laste huviringidesse ja spordiklubidesse registreerimine on paari klõpsu kaugusel ja nende eest tasumine automaatne.
Linna päriselu info kogumiseks teeme tihedat koostööd erasektori ja statistikaametiga, kes kogub ning töötleb mitteisikustatud infot Tallinna elu kohta. Kasutame liikuvuse infot ja sihtkohtade eelistusi kaasaegse ja meeldiva linnaruumi arendamiseks.
Andmete ja info töötlemiseks, kiirete otsuse tegemiseks ja korruptsiooni vähendamiseks võtame kasutusele masinõppe ja tehisintellekti tehnoloogiad.
Tallinn teenindab multikultuurse linnana ja turismimagnetina linnakodanikke ja külalisi nende emakeeles – peale eesti keele pakume võimalust suhelda linnaga ka inglise, vene, soome, läti, rootsi, prantsuse ja hiina keeles. Avame rohke keeltevalikuga infokanali ja äpi.
Otsime linna IT-süsteemide optimeerimise võimalusi, sh viime Tallinna rahandussüsteemi Riigi Tugiteenuste Keskuse platvormile.
Tegeleme jõuliselt avaandmete kättesaadavuse laiendamisega ning toetame kogukondi nende kasutamises.

7. KOOLITEE KORRALDAB KOGUKOND

Tallinnas peab olema maailma parim elukeskkond noortele, kus uuele põlvkonnale luuakse kõik võimalused hea hariduse omandamiseks, töötamiseks ja eneseteostuseks. Igal õppijal peab olema võrdne võimalus saada väga kvaliteetne ja tulevikukindel haridus, sõltumata sellest, millises linnaosas elatakse või millised on perekonna rahalised võimalused. Kvaliteetne alus- ja algharidus peab olema tagatud igaühele, ilma ei toimuks massiline haridusränne kesklinna.

Töötame välja piirkondlike hariduskeskuste kontseptsiooni, et kaasajastada õppehooneid ja -vorme ning siduda üld-, kutse- ja kõrgharidus ning mitteformaalne õpe, sh noorsootöö ja üleminekud (nt üleminek eestikeelsele õppele, üleminek haridusastmete vahel). Kogukonna otsustus- ja vastutusõigus peab koolielu korraldamisel olema tänasest palju suurem. Alus- ja alghariduse eest peavad vastutama linnaosavalitsused, progümnaasiumide eest tsentraalne linnavõim ning gümnaasiumi- ja kutsehariduse eest eelkõige riik.

Pädevate ja motiveeritud õpetajate ja koolijuhtide tagamiseks on vajalik tõhustada õpetajate, kutseõpetajate, tugispetsialistide, õppejõudude ja koolitajate koostööd haridusasutuse sees ja vahel ning mobiilsust eri tüüpi haridusasutuste vahel. Oluline on pakkuda õpetajatele, õppejõududele ja tugispetsialistide turvalist ja motiveerivat töökeskkonda ning konkurentsivõimelist töötasu, mis arvestab teiste sektorite ja valdkondade palgatasemega. Ühtlasi on vajalik soodustada õppeasutuste juhtide koostööd parima tõenduspõhise praktika levitamiseks ja vahendite tõhusamaks kasutamiseks.

Koostöös riigiga rajame Riigigümnaasiumi igasse linnaossa.
2021. aastal sündinud lapsed lõpetavad Tallinnas eestikeelse linnakooli.
Viime lasteaiad üle eestikeelsele õppele alates 2023. aastast.
Tõstame kodulähedaste koolide ja lasteaedade kvaliteeti ning mainet, et vältida sundliikumist ja pakkuda lastele turvalisemat kooliteed. Kõik Tallinna koolid peavad olema konkurentsivõimelised, kaasaegse õpikeskkonnaga ja pakkuma parimat haridust.
Leiame lahenduse puuduolevate kooli- ja lasteaiakohtade küsimusele, et vähenda teiste linnaosade laste sunnitud rännet kesklinna koolidesse.
Tagame õpetajatele, tugispetsialistidele ja koolijuhtidele jätkusuutlikud arenguvõimalused, valikuvabaduse ja konkurentsivõimelise sissetuleku.
Soovime jõuda nüüdisaegse õpikäsituse süsteemse elluviimiseni.
Tagame muu emakeelega õppijatele ja õpetajatele piisava eesti keele oskuse ja kvaliteetse hariduse kättesaadavuse ning kujundame ühise kultuuri- ja väärtusruumi. Keskendume ka Eestisse värskelt kolinud või tagasi kolinud perede laste sujuvale kaasamisele.
Tagame parema huvihariduse kättesaadavuse linnaosas.
Kaasaegses koolis on vaja lisada võimalusi personaalseks õppeks, kus õpilastel on oma õpitee kujundamisel tänasest suurem roll ning gümnaasiumis õppijatel on võimalik valida aineid ka teistest koolidest.
Korraldame uute tehnoloogiate abil õppeprotsessi nõnda, et ainete õppimine oleks samaaegselt kättesaadav nii kohapeal kui digitaalselt veebiülekandena otsepildis.
Koolilapsed peaksid olema tulevikus aktiivsed kodanikud, ning meie usume, et selleks on vaja kaasavat kooli juhtimist, kus kooliga seotud küsimused pannakse hääletusele ning kogu koolipere valib, mida nad tahavad. See annab võimaluse kaasata koolilapsed juhtimisse, tõsta vastutustundlikkust ja hoolivust ning näidata lapsele, et valimised on oluline protsess meie igapäevases elus.
Igas Tallinna koolis tuleb tagada kvaliteetne karjääriõpetus koostöös kutse- ja kõrgkoolidega.
Võtame suuna uue põlvkonna koolimajade ehitamisele. See on keskkonnasõbralik, paindlik, interaktiivne, hubane, kaasav, sportlik ning ilus, eesmärgiga toetada koolilaste motivatsiooni ning rahulolu.
Viime jalgratturi teooria- ja sõidueksami 3.–4. klassi õppeprogrammi, et kõik lapsed oskaksid ohutult liigelda nii jalgsi kui jalgrattaga.

8. SPORT MEIE ÜMBER

Sport tuleb teadlikult jagada kaheks – liikumisharjumuseks ja tippspordiks. Mistahes spordi osaks on õpetus õigest toitumisest.

Liikumine on vajalik igas vanuses, et ennetada haigusi ning tõsta keha töövõimet ja üldist enesetunnet. Liikumine ja õiged toitumisharjumused annavad parema füüsilise vormi, parema enesetunde, parandavad meeleolu ning maandavad vaimset pinget.

Liikumis- ja toitumiharjumuse kujundamisega tuleb tegeleda alates lasteaiast, jätkata koolis kuni inimese täisealiseks saamiseni ning kannustada igat inimest liikuma ka siis, kui seda tuleb teha ülikooliõpingute või pere ja töö kõrvalt. Oluline on ka see, et sport tõmbab lapsed niisama tänavatel jõlkumisest ära.

Laste huvi spordi vastu tekib lasteaias – mudilasi peavad juhendama oma ala spetsialistid, mis tagab kvaliteetse töö ja aitab vältida treenimisvigu. Lasteaedades peavad olema kaasaegsed spordisaalid ja basseinid.
Toetame EOK poolt ellu kutsutud “Sport kooli” programmi. Spordiklubidel peab olema võimalus koolide spordisaalides tutvustada erinevaid spordialasid ja kutsuda lapsi trenni.
Põhikoolis ja gümnaasiumis tuleb taaselustada idee “Lapsed ja noored tänavalt ära”. Eesmärk on suunata lapsed neile sobivatesse trennidesse ja spordiklubidesse, mille eest tasumist toetab linn pearaha kaudu.
Toetame kvaliteetsete spordipindade lisandumist eraalgatuste kaudu. Harrastussportlastel peab olema võimalik kodu lähedal spordiga tegeleda. Tallinna staadionid ja kossuplatsid peavad olema avatud. Jalkaväljakud ja jooksuteed peavad olema mugavalt lähedal.
Usume, et treenerikutse peaks olema samamoodi au sees nagu õpetaja kutse. Meie lapsi ja noori peaksid treenima kõrgelt motiveeritud treenerid. Selleks tuleks treeneritele maksta Eesti keskmist palka.
Linnalt toetust saavatel spordiklubidel peab olema kohustus tagada sportimisvõimalus kõigile neile, kellel ei ole võimalik tasuda igakuist omaosalust spordiklubi treeningutel osalemiseks.
Spordiõpetuse vältimatu osa on toitumisõpetus, mida tuleb jagada lasteaias ja koolis ning spordiklubides.
Muudame linnaosades paiknevad koolimajad ja spordiplatsid peale õppetöö lõppu huvihariduse, spordiringide ja kultuurikohtadeks, et pakkuda piirkonna elanikele enam tegevusi sõltumata nende vanusest ja tõsta nende sotsiaalset aktiivsust.
Loome ka võimalused talisupluse edendamiseks kõikides linnaosades.

Tippsport on Eesti Olümpiakomitee pärusmaa. Tallinn on huvitatud sellest, et siin toimuksid spordiüritused, mis on mõeldud linnakodanike vaba aja sisustamiseks ja külaliste meelitamiseks.

8. TERVISLIK JA SOTSIAALSELT TOETAV LINN

Linna edukuse mõõdupuuks on kõigi linnakodanike rahulolu ja heaolu tagamine. Tallinn peab hoolitsema kõigi oma inimeste eest.

Rajame eakatele teenusmajad, et tagada meie inimestele väärikas vananemine.
Lahendame sotsiaalseid probleeme sotsiaalse ettevõtluse kaudu.
Muudame sotsiaaltoe pakkumise inimese vajadusepõhiseks ja tulemuslikuks – abivajav inimene ei pea orienteeruma/taotlema erinevaid teenuseid, vaid temaga luuakse kvaliteetne suhe, mis võimaldab aru saada tegelikust abivajadusest ning tagada abi, millel on konkreetne positiivne tulemus, mitte lihtsalt „loetelus olemasolevaid teenuseid.
Igasse linnaossa rajame ligipääsetavad, ökonoomsed ning sotsiaalset suhtlust ja kvaliteetse teenuse pakkumist võimaldavad elumajad vanematele inimestele. Kuigi inimesele pakutakse abi eelistatult tema kodus, on uue lahendusega võimalik pakkuda positiivseks alternatiiviks ka kortereid, kuhu vanematel inimestel on võimalik kolida aktiivselt ja säästlikult elama.
Igasse linnaossa rajame kaasaegse perearsti- ja tervisekeskuse ning sõlmime perearstidega koostöökokkulepped integreeritud ja kvaliteetsema tervise- ning sotsiaaltoe pakkumiseks linnas. Igas linnaosas avame 24/7 lahti oleva perearstikeskuse.
Suurendame kogukondade rolli üleskutsete ja eeskuju kaudu märgata ja aidata abivajajaid asumite elanikkonna sotsiaalsete vajaduste tagamisel.
Taristu ja hoonete projekteerimisele kehtestame lisanõuded ligipääsetavusele.
Rakendame linnaruumis universaalse disaini põhimõtteid.
Loome igasse linnaossa eakatele mõeldud digioskuste arendamise abipunkti.
Võtame kasutusele tehnoloogilised abivahendid, mis võimaldavad eakatel olla sotsiaalsemad ja samas ka võimalikult palju internetiteenuseid tarbida.
Oleme vastu Tallinna megahaigla ehitamisele, sest miks peab vanainimene Nõmmelt sõitma läbi terve linna Lasnamäe nõlvale.

9. KLIIMAEESMÄRGID ja RINGMAJANDUS ON VÕIMALIKUD

Tallinnast peab saama üks rohelisemaid, puhtaima õhuga ning väikseima müratasemega pealinnu maailmas.

Viime Tallinna ühistranspordi 100% taastuvenergiale ning rakendame ühistranspordi kasutamisel põhimõtet, et see ei tohi tekitada linnaruumis CO2 heitmeid (vesinikbussid, trammid, rongid).
Rajame Tallinnasse vesinikutanklad, et luua pealinna elanikele võimalus soetada endale keskkonnasõbralikud vesinikautod.
Soodustame keskkonna- ja kliimasõbralike tehnoloogiate rakendamist pealinnas nii energiamajanduses kui ka transpordis, et vähendada fossiilsete kütuste osatähtsust.
Soodustame päikseelektrijaamade rajamist kortermajade ning linna asutuste katustele, mis toodaks taastuvenergiat nii korteriühistule enda tarbeks kui müümiseks võrku.
Leiame parimad lahendused ja võimalused, et enam jäätmeid saaks võtta taaskasutusse ning inimesed oleksid motiveeritud prügi liigiti sorteerima ja ära andma.
Keelustame ühekordsete nõude kasutamise väliüritustel.
Automatiseerime linna valgustussüsteemid selliselt, et saame vähendada öist elektritarbimist ajal, kui liiklus ning jalakäijad puuduvad.
Muudame Tallinna linnaasutused ning teenused paberivabaks.
Lõpetame linnaosalehtede väljaandmise.

10. TALLINNAS ONGI PÄRISELT INNOVATSIOONI JA JAGAMISMAJANDUST

Juba lennujaamas või sadamas linnapiiri ületades peab jääma mulje, et oled saabunud digipealinna. Tallinn on juba praegu turismimagnet – me teeme nii, et iga turist tunneks end kui kodus. Et kõik Euroopas räägiksid, kui lahe on olla turist Eestis.

Üks väike reisisaatmise äpp nutitelefonis annab turistile infot ööbimise, söögi, meelelahutuse ja linna ajaloo kohta. See on personaalne giid tema emakeeles turismilinnas Tallinnas.
Puhtad isejuhtivad sõidukid viivad turistid laiali märkamatult ja mugavalt.
Tallinn peab tegema tihedat koostööd idufirmadega ja olema alati avatud innovatsioonile. Koostöös teadusasutustega ning erasektoriga käivitame automaatse, isesõitvate transpordivahendite testimise ning kasutuselevõtmise.
Kasutame 5G võrku linna elukeskkonna edendamiseks: sensorid, foorid, liiklusloendus ja muu.
Loome võimalused linnapõllunduse rajamiseks, et saaks kasvatada juurvilju kasutades uusi tehnoloogiad.
Kaasame teadusasutused ning erasektori linna probleemide lahendamisesse, soodustades erinevate uuringute ning katsete läbiviimist linnaruumis.