Programm

Eesti 200 pikk plaan Riigikogu 2023 valimisteks

purple stripe

PIKK PLAAN HARIDUSELE

Haridus on investeering ja tuleb lõpetada hariduse käsitlemine kuluna, sest meie inimesed on meie kõige suurem vara. Haridus vajab investeeringuid kümne aasta jooksul 250 miljonit eurot aastas ning selleks on võimalik nii haridusfondi loomine kui laenuraha kasutamine.

  • Õpetajate palk peab tõusma kiire sammuga 1,5 Eesti keskmiseni.
  • Koolivõrk peab muutuma ühtseks – meil ei ole enam tulevikus eesti ja vene koole, vaid on üks Eesti kool, kus õpivad kõik lapsed olenemata nende emakeelest. Arendame kõikide oma laste potentsiaali. Üleminek ühtsele eesti koolile alates 2024 need kes lähevad esimesse klassi, on võimalik minna eesti kooli. Lasteaiad eestikeelseks 2027.a. Koolid täielikult eestikeelsed 2033.a.
  • Kõrghariduse investeeringute maht peab olema suurem, et tagada maailma tipptasemel kõrgharidus Eesti inimestele.

PIKK PLAAN RIIGIREFORMILE

Eesti peab pikas plaanis olema kriisidega hästi hakkama saav riik, mida juhitakse väljakutsete põhiselt ning kes suudab olla oma kodanikule kohal just sel hetkel ja sel moel, mil kodanik seda vajab. Eesti peab võtma eesmärgiks olla maailma kõige innovatiivsema riigivalitsemisega riigiks, kus kodanik tunneb ennast toetatuna ja kaitstuna ja kus riigi ülalpidamine ei käi kodanikele üle jõu.

  • Peame reformima Eestist kodaniku heaks personaalselt toimiva riigi, kus nutika andmete kasutuse ja digilahendustega on toetused automaatsed ning teenused personaliseeritud.
  • Eesti peab muutuma kiiresti reageerivaks ja uuendusi juhtiva valitsemisega riigiks. Igale ministrile on määratud konkreetsed väljakutsed, mille lahenduse eest ta vastutab. Riigivalitsuses on reformimeeskonnad, kes muutusi ellu viivad.
  • Ministrid peavad olema oma valdkonna kompetentsed juhid ja läbima kvalifikatsioonivooru Riigikogus.
  • Oluliselt tuleb vähendada bürokraatiat ja riigi kohmakust. Riigiaparaat tuleb panna toimima inimese ja ettevõtja vaatest ning karmilt tuleb kärpida õigusloomet ja kehtivaid regulatsioone.
  • Riigikogu peab muutuma Eesti suurte väljakutsete lahenduste üle debati kohaks, seaduseloome keskuseks ning professionaalseks rahvaesinduseks.

Riigireformi läbiviimine annab kokkuhoidu ca 600 miljonit eurot aastas.

PIKK PLAAN JULGEOLEKULE

Eesti peab pikas plaanis olema kriisidega hästi hakkama saav riik, mida juhitakse väljakutsete põhiselt ning kes suudab olla oma kodanikule kohal just sel hetkel ja sel moel, mil kodanik seda vajab. Eesti peab võtma eesmärgiks olla maailma kõige innovatiivsema riigivalitsemisega riigiks, kus kodanik tunneb ennast toetatuna ja kaitstuna ja kus riigi ülalpidamine ei käi kodanikele üle jõu.

  • Eesti järgmine välispoliitiline eesmärk on saada Põhjamaade Ministrite Nõukogu liikmeks, et rahvusvaheliselt määratleda Eesti arenenud ja tugevaks põhjamaaks.
  • Eestis peab saama EL välis- ja julgeolekupoliitikas eestvedajaks.
  • Taotleme NATO liitlasvägede brigaadi suurust kohalolekut Eestis.
  • Oluliselt tuleb vähendada bürokraatiat ja riigi kohmakust. Riigiaparaat tuleb panna toimima inimese ja ettevõtja vaatest ning karmilt tuleb kärpida õigusloomet ja kehtivaid regulatsioone.

PIKK PLAAN MAJANDUSELE

Eesti peab pikas plaanis olema kriisidega hästi hakkama saav riik, mida juhitakse väljakutsete põhiselt ning kes suudab olla oma kodanikule kohal just sel hetkel ja sel moel, mil kodanik seda vajab. Eesti peab võtma eesmärgiks olla maailma kõige innovatiivsema riigivalitsemisega riigiks, kus kodanik tunneb ennast toetatuna ja kaitstuna ja kus riigi ülalpidamine ei käi kodanikele üle jõu.

  • Riiklik investeerimisfond toetab suunatult ekspordisektori ja roheenergia kodumaiseid eraettevõtteid.
  • Võtame kasutusele kodanikukonto süsteemi, kus maksud tasub läbi kodanikukonto tööandja asemel maksumaksja.
  • Teeme riigile nulleelarve. See tähendab, et vaatame otsa kõikidele riigieelarve kuludele, hinnates põhjalikult nende otstarbekust ja kulutõhusust. Seame esikohale tarbetu dubleerimise vähendamise ja riigi teenuste kujundamise inimese vaatenurgast. Riigieelarve audit on eeldus maksupoliitika pikaajalise plaani koostamiseks.
  • Maksumuudatused on vajalikud seoses rohepöördega.Co2 kvoodisüsteem tuleb asendada co2 maksudega põhimõttel, et saastaja maksab.
  • Rohepöörde õnnestumisel vähenevad riigieelarve tulud (fossiilkütuste aktsiisid, ressursi- ja saatsetasud + kvoodikaubandus) järgmise 10 aasta jooksul suurusjärgus 950 mio eur. Tõeline maksudebatt peab käima selle üle, millega need riigieelarve tulud asendada.

PIKK PLAAN TERVISHOIULE

Eesti peab pikas plaanis olema kriisidega hästi hakkama saav riik, mida juhitakse väljakutsete põhiselt ning kes suudab olla oma kodanikule kohal just sel hetkel ja sel moel, mil kodanik seda vajab. Eesti peab võtma eesmärgiks olla maailma kõige innovatiivsema riigivalitsemisega riigiks, kus kodanik tunneb ennast toetatuna ja kaitstuna ja kus riigi ülalpidamine ei käi kodanikele üle jõu.

  • Selleks peab tervishoiusüsteem muutuma haiguste ravile keskendunud süsteemist terveks olemist premeerivaks süsteemiks.
  • Suurendada tuleb inimese personaalset vastutust terveks olemisel – igale inimesel tema personaalne tervisekonto.
  • Sotsiaalhoolekande süsteem tuleb üles ehitada abivajaja vaatest, mitte riigiaparaadi vaatest. Inimene peab saama abi kiirest ja vastavalt vajadusele selliselt nagu ta seda vajab.

PIKK PLAAN RINGMAJANDUSELE

Eesti peab pikas plaanis olema kriisidega hästi hakkama saav riik, mida juhitakse väljakutsete põhiselt ning kes suudab olla oma kodanikule kohal just sel hetkel ja sel moel, mil kodanik seda vajab. Eesti peab võtma eesmärgiks olla maailma kõige innovatiivsema riigivalitsemisega riigiks, kus kodanik tunneb ennast toetatuna ja kaitstuna ja kus riigi ülalpidamine ei käi kodanikele üle jõu.

  • Usaldame Rohetiigri kompetentset meeskonda ning Rohetiigri energeetika teekaart sisaldabki järgmisele valitsusele juhiseid energeetika valdkonnas.
  • Biomass, sh puit ei lähe pikas perspektiivis ahjudesse, energiatootmises tuleb toetada kodumaiseid tuuleparkide arendajaid.
  • Riigi investeerimisfondi abil tuleb toetada Eesti ettevõtteid kapitalimahukates investeeringutes ringmajandusele üleminekul.
  • Muudame maksusüsteemi rohemajandust soodustavaks. Eelistame toetustele makse.
  • Juhindume Eesti ettevõtete ja inimeste huvidest globaalses rohemajanduse muutustes. Me ei sörgi EL-il sabas ja ei täida nende plaane, vaid seame Eesti huvid esimeseks.