1. Erakonna nimi on MTÜ Erakond Eesti 200 (edaspidi erakond).
2. Erakond on mittetulundusühing, mille eesmärgiks Eesti kodanike vabatahtliku
poliitilise ühendusena on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide
väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine.
3. Erakonna juhatuse asukoht on Tallinnas.
4. Erakonna eesmärk on edendada Eesti elu ja kavandada pikaajalisi poliitikaid,
mis tagaksid eesti keele ja kultuuri säilimise, majandusliku jõukuse ning
turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna Eestis elavatele inimestele.
5. Erakond lähtub oma tegevuses järgmistest väärtustest: demokraatia, isikuvabadused, edasipüüdlikkus, läbipaistvus, vastutus, usaldus, avatus,
uuenduslikkus ja eestimeelsus.
6. Eesmärkide saavutamiseks võtab erakond osa riigivõimu ja kohaliku
omavalitsuse teostamisest, osaleb Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Euroopa
Parlamendi ja valla- või linnavolikogude valimistel.
7. Erakonna eesmärkide saavutamiseks edendab erakond koostööd teiste erakondade, liikumiste ja organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal, seades esikohale Eesti pikaajalise jätkusuutliku arengu.
8. Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik või püsivalt Eestis elav Euroopa Liidu teise liikmesriigi kodanik, kes jagab erakonna väärtusi ja eesmärke ning kelle kuulumist erakonda ei piira seadus.
9. Isiku võib erakonna liikmeks vastu võtta tema avalduse alusel. Isiku liikmeks astumise avalduse vaatab läbi osakonna juhatus. Osakonna juhatus teeb erakonna juhatusele ettepaneku isiku erakonna liikmeks vastu võtmiseks või sellest keeldumiseks. Ettepanek isiku vastuvõtmisest keeldumiseks peab olema põhjendatud.
10. Erakonna juhatus võtab uue liikme vastu lihthäälte enamusega.
11. Liikmel on õigus:
- osaleda erakonna töös ja võtta osa üritustest;
- saada informatsiooni erakonna tegevuse kohta; 11.3.esitada arvamusi eelnõude ja poliitikate kohta;
- teha ettepanekuid poliitilise seisukoha kujundamiseks;
- osaleda ja olla valitud erakonna organite liikmeks;
- hääletada erakonna organite liikmete valimisel;
- algatada ühendusi, töörühmasid ning osakondi.
12. Liikme kohustus on:
- toetada sõnas ja teos Eesti riigi, rahva ja kultuuri arengut;
- aidata kaasa erakonna tegevusele ja edenemisele;
- aidata kaasa programmi eesmärkide saavutamisele;
- järgida erakonna põhikirja ja täita juhtorganite otsuseid;
- aidata kõigiti kaasa erakonna maine tõusule;
- hoiduda erakonna ja tema liikmete maine kahjustamisest;
- tasuda liikmemaksu ja täita teisi rahalisi kohustusi.
13. Erakonna liige võib mõjuvatel põhjustel taotleda juhatuselt liikmemaksu maksmisest osaliselt või täielikult vabastamist. Mõjuvateks põhjusteks on eelkõige raske majanduslik seis (töötus, pankrot, hooldusvajadus vms) ja pikaajaline eemal viibimine.
14. Erakonna liige saab kuuluda ainult ühte osakonda. Erakonna liige kuulub oma alalisele elukohale vastavasse osakonda või liikme avalduse alusel muusse osakonda. Liige võib muuta oma osakondlikku kuuluvust, teavitades sellest uue osakonna juhatust.
15. Erakonna liikmete nimekirja peab erakonna juhatus erakonnaseaduse § 81 sätestatud korras. Erakonna liikmete nimekirja kantakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, liikmeks astumise ning väljaastumise või väljaarvamise aeg. Muudatusi erakonna liikmete nimekirjas teeb juhatuse volitatud isik.
16. Erakonnast väljaastumine toimub väljaastuva liikme kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse osakonna juhatusele või Tartu Maakohtu registriosakonnale. Erakonna liige loetakse väljaastunuks avalduse esitamise päevast ja kustutatakse erakonna liikmete nimekirjast.
17. Liikme võib motiveeritud otsuse põhjal välja arvata erakonna juhatus, kui liige on saanud hakkama vääritu teoga, tegutseb vastuolus erakonna põhikirja või erakonna juhtorganite otsustega või kahjustab erakonna mainet.
18. Kui juhatus on otsustanud liikme välja arvata, siis võib liige vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 16 lõikele 4 nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Sellisel juhul jõustub liikme väljaarvamise otsus üldkoosoleku otsuse tegemisest.
19. Erakonnast väljaastumisega või väljaarvamisega lõpeb väljaastunud või väljaarvatud liikme kuulumine erakonna juhatuse või muude organite koosseisu.
20. Erakonna toetajaliikmeks võib olla vähemalt 16-aastane Eesti kodanik või Eestis püsivalt elav inimene, kes jagab erakonna väärtusi ja eesmärke. Toetajaliige võetakse vastu juhatuse poolt kirjaliku avalduse alusel.
21. Toetajaliikmel on kõik erakonna liikme õigused ja kohustused, kui seaduses või põhikirjas ei ole määratud teisiti. Toetajaliige ei pea maksma liikmemaksu.
22. Toetajaliikmel puudub hääletus ja kandideerimisõigus erakonna sees.
23. Toetajaliikme väljaastumine või väljaarvamine toimub erakonna liikme kohta sätestatud korras. Toetajaliige ei või väljaastumiseks esitada avaldust Tartu Maakohtu registriosakonnale. Toetajaliikmel ei ole õigust nõuda enda väljaarvamise otsustamist üldkoosolekul.
24. Erakonna juhtorganite otsuste vastuvõtmine ja valimised erakonna sees toimuvad vastavalt punktides 24-30 sätestatud reglemendile, kui põhikiri ei sätesta teisiti.
25. Erakonna juhtorganite koosoleku otsused võetakse vastu, kui koosolekul osalenud liikmetest hääletab otsuse poolt üle poole liikmetest (lihthäälteenamus). Erakonna Eesti200 üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata üldkoosolekul osalenud või hääletamisest osa võtnud liikmete arvust. Erakonna Eesti 200 juhatuse koosolek on otsustusvõimeline kui juhatuse koosolekust või hääletamisest võtab osa vähemalt 5 (viis) juhatuse liiget.
26. Erakonna juhtorganite koosoleku võib läbi viia ja otsuseid vastu võtta elektroonilise sidevahendi abil.
27. Erakonna liige ega juhtorgani liige ei või volitada teist isikut hääletama tema eest koosolekul.
28. Isikuvalimised toimuvad salajasel hääletusel.
28.1. Erakonna esimehe valimistel on igal hääleõiguslikul liikmel üks hääl.
28.2. Erakonna juhatuse valimistel on igal hääleõiguslikul liikmel 8 häält,
kusjuures igale kandidaadile võib hääletusel anda ainult ühe hääle.
28.3. Erakonna revisjonitoimkonna valimistel on igal hääleõiguslikul liikmel kolm
häält, kusjuures igale kandidaadile võib hääletusel anda ainult ühe hääle.
28.4. Aukohtu esimehe valimistel on igal hääleõiguslikul liikmel üks hääl.
28.5. Võrdse häältearvu korral määratakse valituks osutunud isik liisu heitmise
teel mittetulundusühingute seaduse § 22 lõikes 11 sätestatud korras.
28.6. Isikuvalimistel võib kasutada elektroonilist sidevahendit, kui on tagatud
hääletuse saladus.
29. Kui valituks osutunud isik loobub valitud kohast, on tema asendusliikmeks
järgmine enim hääli saanud kandidaat.
30. Juhatus kehtestab erakonna organite otsuste vastuvõtmise ja koosolekute
läbiviimise korra.
31. Erakond kaasab kõiki oma liikmeid võimalikult ulatuslikult otsuste tegemisse ja poliitika kujundamisse. Liikmete kaasamise vormideks on üldkoosolek ja liikmete küsitlus. Liikmete küsitluse tulemused ei ole õiguslikult siduvad.
32. Liikmete küsitluse läbiviimise tingimused ja korra kehtestab juhatus.
33. Erakonna kõrgeim organ on üldkoosolek.
34. Üldkoosolek tegutsemisvormiks on istung. Erakonna juhatus kutsub
üldkoosoleku kokku vähemalt kord aastas.
35. Üldkoosolek kutsutakse kokku erakorraliselt kui seda nõuab vähemalt 1/10
erakonna liikmetest.
36. Üldkoosolekust teatades ette vähemalt seitse päeva. Elektroonilise
sidevahendi abil korraldatud üldkoosolekust etteteatamise tähtaega arvestatakse teate saatmisele järgnevast päevast alates ning üldkoosolek loetakse lõppenuks tähtpäeval kell 24:00.
37. Üldkoosoleku kutses märgitakse üldkoosoleku aeg, koht ja päevakorra ning kavandatavate otsuste eelnõud. Elektroonilise sidevahendi abil korraldatava üldkoosoleku kutses märgitakse üldkoosoleku tähtaeg, hääletuse toimumise aeg, üldkoosoleku elektrooniline aadress ja juurdepääsutingimused, päevakord ja hääletatavate otsuste eelnõud.
38. Üldkoosolek:
- kujundab erakonna ametliku poliitika, sh kinnitab strateegilised
dokumendid;
- kinnitab erakondadevahelised kokkulepped ja koalitsioonikokkuleppe;
- valib liikmete hulgast erakonna esimehe ja 8 juhatuse liiget kaheks
aastaks;
- valib liikmete hulgast 3-liikmelise revisjonitoimkonna kaheks aastaks;
- valib liikmete hulgast aukohtu esimehe;
- kinnitab erakonna majandusaasta aruande;
- võtab vastu põhikirja ja kinnitab programmi ning nende muudatused;
- kinnitab liikmemaksu suuruse ja maksmise korra;
- kuulab ära revisjonitoimkonna aruande;
- võib juhatuse ettepanekul otsustada teiste organite, v.a aukohtu, audiitori ja revisjonitoimkonna, pädevuses olevaid küsimusi ning juhatuse või enda algatusel küsimusi, mis ei ole ühegi teise organi pädevuses.
39. Juhatus on erakonna igapäevane juhtimisorgan, mis koordineerib erakonna tegevust.
40. Juhatusse kuuluvad üldkoosoleku poolt valitud erakonna esimees ja kaheksa juhatuse liiget.
41. Juhatus:
- valib erakonna esimehe ettepanekul endi hulgast aseesimehed;
- korraldab erakonna tegevust, sh majandustegevust, ja kinnitab erakonna
eelarve;
- jagab omavahel juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad;
- kinnitab osakondade ning ühenduste moodustamise;
- koondab ja edastab erakonna poliitilisi seisukohti;
- kinnitab Riigikogu valimiste valimisnimekirjad;
- nimetab ametisse ja kutsub tagasi erakonda esindavad ministrid vabariigi valitsuses;
- täidab muid kohustusi vastavalt üldkoosoleku otsustele ning kehtivatele
seadustele;
- võtab tööle erakonna tegevjuhi, kes korraldab erakonna kantselei tööd, ja sõlmib temaga töölepingud;
- moodustab töörühmad;
- võib erandkorras kutsuda kokku osakonna üldkoosoleku ning määrata kindlaks selle päevakorra.
42. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse
liikmetest. Juhatuse otsused on vastu võetud, kui otsuse poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalevatest juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekul võib osaleda elektrooniliste sidevahendite abil.
43. Juhatus võib võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult või elektrooniliselt üle poole juhatuse liikmetest.
44. Kui juhatuse liige loobub valitud kohast, saab asendusliikmena juhatuse liikmeks üldkoosolekul järgmise hääletamistulemuse saanud kandidaat. Võrdse häältearvu korral määratakse uus juhatuse liige liisu heitmise teel.
45. Kui juhatusse pole võimalik asendusliiget määrata ja juhatuse liikmete arv koos esimehega on vähem kui viis, siis tuleb kokku kutsuda üldkoosolek juhatuse liikmete valimiseks.
46. Juhatuse koosolekut ja otsused protokollitakse. Juhatus teeb kõik oma otsused ja protokollid erakonna liikmetele kättesaadavaks 10 tööpäeva jooksul.
47. Esimehel on õigus esindada erakonda kõikides õigustoimingutes. Teised juhatuse liikmed võivad esindada erakonda ainult ühiselt. Esimees võib volitada aseesimehi ja tegevjuhti esindama erakonda õigustoimingutes.
48. Esimees koordineerib ja juhib juhatuse tegevust. Esimehe puudumisel valivad kohal olevad juhatuse liikmed koosoleku juhataja.
49. Esimehe valib üldkoosolek kaheks aastaks. Esimeheks on valitud kandidaat, kes saab üle poole hääletanute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat.
50. Esimees esindab erakonda läbirääkimistel teiste organisatsioonidega, kui juhatus ei ole otsustanud teisiti.
51. Erakonna territoriaalne üksus on osakond. Osakond on vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse piiridega. Osakonna eesmärk on erakonna eesmärkide elluviimine vastavas kohaliku omavalitsuse üksuses.
52. Osakonna organite ülesandeks on koordineerida liikmete tegevust kohaliku omavalitsuse üksuses, korraldada osalemist valla- või linnavolikogu valimistel, anda sisendit erakonna juhtorganitele ja viia ellu erakonna juhtorganite otsuseid piirkonnas.
53. Osakonna juhtorganid on üldkoosolek ja juhatus.
54. Osakonna üldkoosoleku pädevuses on valida osakonna juhid ja teostada
erakonna poliitikat osakonna tasemel, sh valla- või linnavolikogu valimiste korraldamine. Valla- või linnavolikogu valimiste nimekirjad kinnitab osakonna üldkoosolek.
55. Osakonna tööd juhib üldkoosolekute vahelisel ajal juht või kuni viie liikmeline juhatus. Juht või juhatuse liikmed valitakse kaheks aastaks. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast esimehe. Osakonna juhatuse pädevuses on järgmised küsimused:
1) teha erakonna juhatusele põhjendatud ettepanekuid isiku erakonna liikmeks vastuvõtmiseks või vastuvõtmisest keeldumiseks;
2) teha erakonna juhatusele põhjendatud ettepanekuid liikme väljaarvamiseks erakonnast;
3) otsustada osakonna raha ja muude ressursside kasutamise.
56. Osakonnad teevad maakonna ja/või Tallinnas piires omavahel koostööd, moodustades piirkonna. Kui see on vajalik erakonna töö paremaks korraldamiseks, võib piirkonnad moodustada ka valimisringkondade alusel.
57. Ühendus moodustatakse erakonna liikmete sarnaste huvide ja eesmärkide esindamiseks.
58. Ühenduse moodustamise ja tegevuse lõpetamise kinnitab juhatus.
59. Ühendused võivad vastu võtta oma põhikirja, mille kinnitab juhatus.
60. Ühenduste liikmed saavad olla ainult erakonna liikmed ja toetajaliikmed.
61. Aukohus on erakonna tööorgan, mille ülesanne on erakonna liikmete kõlbelise käitumise, liikmete vastuvõtu ja väljaarvamise ning erakonna organite vaheliste tülidega seotud küsimuste erapooletu lahendamine. Aukohus on oma tegevuses sõltumatu ning lähtub üksnes õigusaktidest, erakonna põhimõtetest ja -väärtustest ning erakonna kehtestatud reeglitest.
62. Aukohtu liikmeks saab olla erakonna liige, kellel ei ole kehtivat karistust, kelle suhtes ei ole kuulutatud välja pankrotti, kellel ei ole võlga erakonna ees ning kelle maine ja hea nimi on laitmatud. Aukohtu liige ei või samaaegselt olla erakonna juhatuse ega revisjonitoimkonna liige.
63. Revisjonitoimkond tegeleb Erakonna finantskorra ja põhikirja järelevalvega.
64. Revisjonitoimkond koostab menetluskorra, mille kinnitab juhatus.
65. Revisjonitoimkond liige ei saa olla esimees ja juhatuse liige.
66. Kui revisjonitoimkonna liige loobub valitud kohast, saab revisjonitoimkonna liikmeks üldkoosolekul järgmise hääletamistulemuse saanud kandidaat.
67. Erakonna lõpetamiseks ja jagunemiseks peab vastava ettepaneku poolt hääletama üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
68. Üldkoosolek, olles otsustanud Erakonna lõpetamise või jagunemise, moodustab komisjoni vara jagamiseks. Erakonna lõpetamisel määrab üldkoosolek vara jagamiseks õigustatud isikud. Erakonna lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub vastavuses kehtivate seadustega.
69. Erakonna ühinemisotsust peab toetama üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest.
70. Ühinemislepingu koostavad ühinevate erakondade juhatused ning see jõustub pärast poolte poolt allkirjastamist ja ühinevate erakondade üldkoosolekutel kinnitamist. Ühinemislepinguga võib näha ette tähtajalisi erandeid põhikirja suhtes.
