Täna hommikul Vikerraadiole punamonumentide teisaldamise temaatikat kommenteerides tõi Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas esile, et suurim okupatsiooni sümbol Tallinnas on Aleksander Nevski katedraal, mis venestamise kõrgajal puude ja roosipõõsastega pargi asemele rajati.
Lukas on seisukohal, et katedraal on vene imperialismi võimsaimaks märgiks ka praegu, sest isegi täna pole vene õigeusukirik verist agressiooni Ukrainas hukka mõistnud. Pigem vastupidi, andnud sellele oma õnnistuse. Ning Eesti on selle suhtes siiani olnud väga taluv.
Selles pean minister Lukasega nõustuma. Leian, et on vägagi sobiv aeg muuta Toompea ala euroopalikuks linnaruumiks.
Täna valitseb kuldsete sibulkuplitega Toompeal inimestest tankidega ülesõitva Venemaa mõju. Samuti alandab Riigikogu hoone väärikust Toompea lossi esise platsi autoparklana kasutamine. Kas tõesti tahame, et meie riigi demokraatia tähtsaima hoone esist jääks ka edaspidi ilmestama idanaabri ossikultuurile omane otse treppi parkimine?
1928. aastal arutas Riigikogu Nevski katedraali lammutamist, kuid toona ei leidnud ettepanek parlamendis piisavat toetust.
Kui seadusandjad ei julge oma kodumaal häälte kaotamise kartuses nii julgeid otsuseid teha, siis alustagu Riigikogu hoone esise parkla avalikuks linnaväljakuks kujundamisega või andke inimestele tagasi vähemalt osa avalikust alast, mis 1894. aastal venestajast kuberner Sergei Šahhovskoi eestvedamisel katedraali püstitamisega hävitati. Lihtne, kuid suure mõjuga samm.
Täna on Riigikogu Põhjamaades ainus parlamendi hoone, mille esist väljakut kasutatakse autoparklana. See on kole ja ebakultuurne. Kas kujutame ette, et Stockholmis toimuks kuningalossi vahtkonna vahetus autoparklas, Louvre'i klaaspüramiidi ümber oleksid pargitud autod või Vabaduse väljak oleks endiselt kasutuses parklana. Riigikogu ja Jüri Ratas, tehke ära!
Toompea lossi pargi taastamise algatust saab toetada allkirjaga. https://eesti200.nationbuilder.com/riigikogu_parkla_asemele_park?