Vägisi tekib kahtlustus, et ministri otsuse taga on energiapuidu eksportijate surve.

Keskkonnaminister Erki Savisaar ei suuda avalikkusele konkreetselt selgitada, miks on vaja suurendada riigimetsas raiemahtusid. Venemaa ja Valgevene puiduimpordi asendamine kodumaisega ei tähenda ju seda, et raiutavast Eesti metsast tehtud toodang meile kasutuseks on. Me tegelikult ei tea, kes selle raiesurve taga on.

Vägisi tekib kahtlustus, et ministri otsuse taga on energiapuidu eksportijate surve. Aga see on Eesti metsadele kahjulik tegevus. RMK metsad kuuluvad meile kõigile, mistõttu peab avalikkus teadma, kelle jaoks metsi raiutakse – kas meie koolimajade ehituseks ja kodude kütmiseks või Taani ja Hollandisse eksportimiseks?

Energeetilise puidu ekspordiäri on olnud viimastel aastatel raiesurve peamine põhjus ja see ei ole hea ei Eesti metsadele ega majandusele. Ei ole tark metsa maha võtta ja ära kütta. Ehitame sellest maju, toodame puidukeemiat ja tekstiili, aga ärme küta sellega taanlaste ahjusid.

Polegi oluline teema?

Kui ma 2016. aastal Eesti metsakaitse küsimustega aktiivselt tegelema hakkasin, kuulsin tihti poliitikutelt, et nemad ei saavat jätkusuutlikku keskkonnapoliitikat ajada, sest see polevat rahva jaoks oluline teema.

Kuigi teaduse ümberlükkamatud tõendid inimtekkelisest kliimakriisist ja selle hävitavast mõjust inimkonnale on avalikult kättesaadavad juba aastakümneid, on Eesti poliitikud vajalike muutuste elluviimises olnud kõrvalseisjad ja eelistanud muutustele hoopis paigalseisu.

Eesti tuleviku jaoks ühe tähtsaima teema ignoreerimine kahjustab mitte ainult metsi ja sellest sõltuvat elurikkust, vaid ka Eesti majanduse konkurentsivõimet tervikuna.

Vaikselt on hakanud poliitikutelt kostuma tõdemust, et raietega on üle piiri mindud ning on viimane aeg täna veel lageraietel ja odaval toormel põhinevas majanduses keskkonnateadlikule ja ressursisäästlikule tootmisele üle minna.

Vahepealsete aastatega on kliimakriisi mõjude pidurdamine ja elurikkuse säilitamine saanud tunduvalt olulisemateks teemadeks. Eesti inimene ei lepi enam sellega, et me oleme Euroopa riikide majanduste tooraine baas. Aina raskem on leida ka erakonna programmi, mis vähemasti sõnades kliimamuutuse pidurdamist oluliseks poliitika ülesandeks ei pea.

Suurem osa toetab vastupidist

Kõigi nende argumentide valguses on seda enam arusaamatu, miks otsustas keskkonnaminister Erki Savisaar riigimetsas raiemahtusid tõsta. Eesti ekspordib puidugraanulite näol energiapuitu suuremates kogustes, kui kuluks meil endil näiteks soojuse tootmises vene gaasi asendamiseks.

Tagatipuks saavad Taani ja Holland omale CO2 krediiti selle eest, et biomassiga kütavad, kui meie samal ajal oma CO2 bilansi gaasi kasutades veel suuremasse miinusesse viime. Me peame kõigepealt ära katma oma energiatootmise vajaduse. Raiemahtusid ei tohi suurendada selle arvelt, et taanlased soovivad meilt odavat puitu oma ahjudesse.

Värske uuringu kohaselt toetab suurem osa eestimaalasi raiemahu vähendamist riigimetsas ning avalikust aruteluruumis on näha inimeste aina kasvavat ärevustunnet riigimetsa raiemahtude kasvu osas. Turu-uuringute AS aprillis korraldatud uuring näitab, et koguni 63% Eesti elanikest pooldab raiemahu vähendamist riigimetsas ning vaid 3% selle suurendamist.

Keskkonnaministri tänane otsus tuli üllatusena isegi keskkonnaorganisatsioonidele ning on selges vastuolus EL-i metsastrateegia ning sellega seotud teiste Roheleppe algatuste mõttega. Seni teadmata, kelle kasuks tehtud raiemahte suurendav otsus kahandab tänase valitsuse usaldusväärsust, sest alles 2021. aastal leppisid Reformierakond ja Keskerakond koalitsiooni läbirääkimistel kokku riigimetsa raiemahtude vähendamises. Peaminister saab siin jala maha panna ja näidata liidriomadusi, mis tal välispoliitika ajamisel ilmnenud on.

Noorele põlvkonnale on see eriti oluline teema, see on “sõda” nende tuleviku eest. Kui minister selgitusi anda ei suuda, siis pole tal avalikkuse toetust ega usaldust ning peab ametist lahkuma.