Sagenenud koerarünnakud on tekitanud inimestele äärmiselt raskeid vigastusi, ühel korral lõppes see ka väikelapse surmaga, vaatab Eesti 200 liige Züleyxa Izamilova koeraomanikele silma.

Viimastel kuudel on ajakirjanduse vahendusel jõudnud avalikkuse ette juhtumeid, kus koerad on rünnaku käigus tekitanud inimesele äärmiselt tõsiseid vigastusi. Üks neist lõppes ka väikse lapse surmaga. Kusjuures lapse tapnud koer oli nende pere oma lemmik (PM 19.09).

Lemmikloomade pidamisega on Eestis mitmeid probleeme. See algab juba loomadesse suhtumise kultuurist, mis minu hinnangul on valdavalt pigem madal. Loomi ei peeta kellekski, kellest hoolida niigi palju, et loomaga tegelemiseks oma aega panustada. Rääkimata siis sellest, et koerad nagu lapsedki vajavad omaniku pidevat tähelepanu, käitumiskoolitust ning vajadusel ka ravi, mis Eesti palgataseme juures on paljudele loomaomanikele siiski ülejõu käiv kulu.

Levinud koerapidamise viisiks on Eestis siiani ka looma ketis hoidmine. Milleks üldse võtta endale looma, et ta siis kuhugi mutta keti külge siduda? Kellele selline elu meeldima peaks? Pidev ketiotsas olek suurendab looma närvilisust ning annab põhjust agressiivsuseks, sest ketis peetaval koeral pole reaalselt võimalik liikuda ja oma loomuomast elu elada.

Põltsamaa juhtumi puhul seisnes omaniku tegemata töö ilmselt milleski muus, sest avalikkusele edastatud teabe puhul said need koerad vabalt liikuda. Ehk annab kriminaaluurimine vastuse, milles omanik oma koerte kasvatamise puhul eksis.

Jagan Mati Kaalu seisukohta, et vastutab inimene.

Koera agressiivsuse põhjused tulenevad alati inimesest, olgu selleks siis teadlik käitumine või teadmatusest tulenevad kasvatusvead, tulemuseks on ebasobiv käitumine, vara kahjustamine ja koguni rängad vigastused ning isegi surm.

Põltsamaa juhtumi puhul oli isegi politsei probleemist teadlik, olles teinud selle kohta ka korduvaid märkusi, suhelnud koerte omanikuga ning teavitanud ka valda, aga nagu näeme, polnud sellel rünnaku ärahoidmiseks piisavat mõju.

Suureks probleemiks on Eestis see , et kahjuks aga ei täideta juba kehtivad loomadega seotud määrusi ja seadusi. Leebemateks näideteks on kiipimiskohustuse ja ravikohustuse eiramine või kasside vabakäigu pidamine linnas.

Tekkinud olukorra leevendamiseks on tarvis suurendada kontrolli juba kehtivate reeglite täitmise üle ning edaspidi peaks koera võtmisega kaasnema tulevasele koeraomanikule kohustus end eelnevalt koolitada. Kes koolitust ei läbi, see koera võtta ei saa!