Kahjuks on tegemist Reformierakonna hoolimatu riigivalitsemise järjekordse näitega, nii sisulise kui ka vormilise probleemiga. Ühest küljest on nii avalikkusele kui eriti vahetult arendamisest mõjutatavate inimeste seisukohast jäetud õigeaegselt selgitamata isegi sõjalise väljaõppe vajadused.
Milleks ikkagi on vaja nii suurt harjutusvälja? Mis üksustele? Mis relvaliikidele? Ainult argument, et olge õnnelikud, kaitsevägi tahab veel rohkem, kõlab pehmelt öeldes õõnsalt. Ma olen veendunud, et nii suure mõjuga laienduse juures vajab avalikkus hoopis sisulisemaid selgitusi.
Infot jagatakse selektiivselt
Teine peamine probleem kasvab välja esimesest. See on näiline kaasamine. Inimesed, kes on kodude kaotamise ohus, on kuude kaupa olnud infosulus. Infot jagatakse üliselektiivselt, eraldi sõlmitakse kokkuleppeid kogukondade mõjuisikutega ning toimuvad läbipaistmatud protsessid, mille tulemused on avalikkuse ette jõudes ülimalt küsitavad. Sel puhul saame rääkida läbikukkumisest kõigil loetletud tasanditel. 4000 laienemise vastu kogutud allkirja räägivad täiesti selgelt enda eest.
Eestlastest maalitakse tihti pilti kui jonnakatest inimestest, kes progressil risti ees seisavad. Aga kui uurida teemat veidi sügavuti jõuame pea alati järelduseni, et konflikti põhjus seisneb väheses või olematus kaasamises. Kindlasti on eri osapooltele ka selles osas lahkarvamusi, aga alati on arenguruumi.
Huvigruppide õigeaegne ja pädev kaasamine ruumilise planeerimise otsustesse loob eeldusi paremateks otsusteks, tagab kvaliteetsema elukeskkonna ja inimeste suurema rahulolutunde. Riigi pikaajalised strateegilised eesmärgid tuleb kommunikeerida aegsasti ja kogukondadega pidevalt suhelda.
Kui plaane ei kommunikeerita selgelt või juba protsessi alguses suheldakse puudutatud osapooltega ülbelt, on tüli kerge tulema. Ka kompensatsioonimeetmete puhul tuleb arvestada ka sentimentaalse väärtusega, mida rahas mõõta on pea võimatu.
Näiteid preagu tehtud vigadest jagub
Tuletan meelde, et see pole ainus suurte ja strateegiliselt oluliste infrastruktuuriobjektide rajamise arutelu, mille pidamisse tuleks suhtuda tõsisemalt. Kõige tuntumad näited on tuuleelektrijaamad, suuremahulised tööstusettevõtted, maanteed- ja raudteed ning teisedki objektid, mida vajab riigikaitse või sisejulgeolek.
Kõigi projektide puhul, mida on saatnud edu ning mille loomine praegu ühel või teisel moel on töös, iseloomustab ennekõike suur läbimõeldus ning projektist mõjutatud inimeste suur kaasatus projekti igas etapis.
Jagub mitmeid näiteid, kus projekti elluviimisel on jäetud mingid sammud astumata - reeglina jäetud inimesed või omavalitsused kaasamata, mille puhul on väga kiiresti tekkinud infosulg, teadmatus, möödarääkimised ja meelepaha. Praegu näeme seda kõige selgemalt Nursipalus.
Kui projektide eestvedajad ei saa hakkama kogukondade kaasamisega ning nende huvide arvestamisega, siis on see nende ülesande täitmatajaätmine. Need oskused on riigis olemas. Kui vaadata ka praegu uute tuuleparkide rajamisel tehtavat head koostööd kogukondadega ning nende loodud usalduslikke suhteid, siis võib igaüks ise veenduda, et konstruktiivne dialoog on see, mis pikaajalisele edule aluse paneb. Reformierakond võiks õppida, et inimestega tegelikult arvestamata ja nendega suhtlemata pole võimalik midagi korda saata.