Kui palju on väärt 4,5 miljonit eurot? Just nõnda palju oleks maksnud Eesti osalemine Jaapani Osaka EXPO-l. Võrdluseks – see on ka ligi 2000 õpetaja kuupalk.

Sama raha eest saab välismaal korraldada 15 suuremat ärimessi. Pidada ülal kuut EAS-i välisesindust. Või et kodust uuesti üks näide tuua, siis 4,5 miljoni euro eest saavad saarlased 2030. aastaks kiire interneti lairibaühenduse. Kas nemad oleksid nõus vahetama oma raha EXPO vastu?

On kerge öelda, et riik andku ja siis on kõik õnnelikud. Kahjuks on see on laenatud rõõm. Kõik, mis meil on anda, tuleb kuskilt võtta.

Otsus Jaapani EXPO-lt kõrvale jääda ei tulnud kergelt. Tean isiklikult, mida see Eestile tähendab. Esindasin meie riiki nüüdseks enam kui kümme aastat tagasi Hiinas Shanghai EXPO-l. Toona oli meil oma paviljon. Palju ruumi, et luua Eestist keset suurt maailmamessi sagimist üks rahulik nurgake paljudele.

Niimoodi bränd ei tööta

Kahe aasta pärast oleks need võimalused ahtamad. 4,5 miljoni euro eest pidanuks me telki jagama teiste riikidega. Me ei oleks saanud olla meie ja rääkida oma lugu. Kui rääkida turundusest, tuleb kuulata eksperte. Ja nemad ütlevad, et Eesti bränd niimoodi ei tööta. Oleksime pidanud sulanduma teistesse. Iseendaks olemise eest oleksime aga pidanud maksma rohkem.

Aga ehk tähendab Eestiks olemine hoopis seda, et me oleme mõistlikud? Ei priiska, ei kuluta rohkem, kui meie rahakott lubab. Oleme tagasihoidlikud ja tasakaalukad. Ka see on Eesti lugu. Ja mõnikord räägivad teod rohkem kui telk teiselpool maailma.

Mõõdukus on üks oluline iseloomujoon, mis ühendab Eestit ja Jaapanit. Me näeme maailma sarnaselt ja jagame ühiseid väärtuseid. Seepärast Jaapan ka mõistab ja austab meie otsust. Kohtusin eelmisel nädalal Jaapani suursaadiku Yukihiko Matsumuraga, kes mulle seda kinnitas.

Leidsime ühiselt, et Eesti ja Jaapan panustavad ühise majandussuhete edendamisse pidevalt. EXPO-le minemata jätmine seda ei muuda. Eesti ja Jaapani suhted on enamat kui EXPO. Jaapani ettevõtted tunnevad huvi Eestisse investeerimise vastu ja Eesti ettevõtted otsivad võimalusi seal äri tegemiseks.

Päris koostöölepped

Edulugu ei pea otsima kaugelt minevikust. Just eelmise nädala lõpus allkirjastasid Eesti Skeleton Technologies ja Jaapani üks suurimaid ettevõtteid Marubeni Corporation koostöölepingu, et Skeletoni superakusid Aasias müüa. Sellise sammu mõju on võimalik mõõta kümnetes kui mitte sadades miljonites eurodes.

Aga et ettevõtjad ei peaks rühkima üksi, püüab ka riik neile abiks olla. Just täna andis välisminister Margus Tsahkna teada valitsuskomisjoni loomisest Eesti majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamiseks, mida asun majandusministrina juhtima. Eesti teeb äridiplomaatias sammu tulevikku ja suhtlus Jaapaniga on meie prioriteet.

 

EASil on juba Jaapani turule suunatud ekspordinõunik, kes nõustab ettevõtteid Jaapani turule sisenemise osas ja aitab leida ekspordipartnereid. Praegu juba toimuvad sagedased ärivisiidid nii Eestisse kui Jaapanisse. Loodan ka ise oma ametiaja jooksul koos äridelegatsiooniga Jaapanisse jõuda.

Uudne lähenemine

Äridiplomaatial saab olema reaalne mõju Eesti majandusele. Ka EXPO-lt kõrvalejäämise kriitikud on kiitnud hiljutist Eesti esinduse avamist Singapuris ja peaministri külaskäiku sinna. Just selline peabki olema meie uudne ja värske lähenemine äridiplomaatiale.

On ju valiku koht: kas panustame need miljonid sinna, kus me näeme, et võiks ka päriselt meie ettevõtetele käivet ja eksporti sündida või panustame need samad miljonid ühele sündmusele, lihtsalt seetõttu, et kõik teised seal osalevad. Kui raha on piiratult, peame vaatama asjadele otsa terviklikumalt. Püüame ka tulevikus leida lahendusi, kuidas maailmanäitustel osaleda koostöös riigi ja erasektoriga süsteemsemalt ja targemalt.