Tartu Ülikooli mõtteloo professor Pärtel Piirimäe kandideerib eelseisvatel KOV valimistel Eesti 200 nimekirjas Tartu linnavolikokku.  

Pärtel Piirimäe on Tartu arenguid aastakümneid jälginud ning tunneb, et pelga kritiseerimise või kaasakiitmise asemel võib anda konkreetsema panuse, et Tartu oleks mitte ainult Eesti parim, vaid üks Euroopa parimaid linnu elamiseks. “Mulle tundub, et just Eesti 200-l on kõige rohkem värskeid ideid ja tegutsemistahet, mis aitaks Tartut hoogsamalt edasi viia” ütles Piirimäe.

Pärtel Piirimäe on seisukohal, et Tartu on Eesti parim koht elamiseks, aga linna potentsiaali ei ole piisavalt ära kasutatud. “Olen põline tartlane, aga olen elanud ka kokku kaksteist aastat Euroopa väikestes ülikoolilinnades Göttingenis, Cambridge’is ja Uppsalas ning näinud, milline on tõeline euroopalik või põhjamaine linnaruum. Üheks minu murekohaks on alati olnud jalgrattaliikluse arendamine, mida Tartus on aastakümneid tehtud pigem sõnades kui tegudes,” ütles Piirimäe ja lisas

“Viimastel aastatel on olukord küll paranenud ja ka ratturite arv on kasvanud, mida on tagant tõuganud igati kiiduväärne rattalaenutuse süsteem. Kahjuks on taristu sellele kasvule jalgu jäänud ning lisandunud ratturid ja elektritõukurid on suunatud jagama ruumi jalakäijatega. Rattaliikluse kasv ei peaks toimuma jalakäijate turvalisuse arvel, vaid kõigile suurematele tänavatele tuleb rajada eraldiseisvad rattateed.”

Rattaliiklust keelavate siltide paigaldamine ei ole Pärtel Piirimäe arvates lahendus ja samuti on oluline parandada rattateede hooldust, eriti talveperioodil. “Need prioriteedid peaksid senisest oluliselt jõulisemalt kajastuma linna eelarves, mis on hetkel jätkuvalt pigem autokeskne. Kedagi ei peaks sundima tööl või koolis käima jalgsi või rattaga, aga kui selleks on loodud turvalised ja mugavad võimalused, muudab see inimeste eelistusi ning me liiguksime autokesksest linnaruumist inimesekeskse ruumi suunas” märkis Piirimäe. 

Ta on kõigiti seda meelt, et nii kunstimuuseum kui ka linnaraamatukogu vajavad uusi ruume ning ühine kultuurihoone südalinna piirkonda on mõistlik idee. Kuid ta ei ole kindel, et keskpargi ohverdamine grandioossele kultuuripaleele on ainumõeldav lahendus. Soovimata vastandada pargi pooldajaid ja SÜKU pooldajaid, arvab Pärtel Piirimäe, et linnavalitsus ei ole piisavalt kaalunud võimalikke alternatiivseid asukohti, näiteks Holmi kvartalis või Sadamateatri piirkonnas. “Kahtlemata on mugav võtta kasutusele linnale kuuluv krunt, ent tuleb ka arvestada, et pargi ala jäeti õigusjärgsetele omanikele tagastamata argumendiga, et sinna jääb park. Korrektne oleks sellest lubadusest kinni pidada. Kui kultuurihoone plaanitud mahtu mõistlikult vähendada, saaks vabaneva ressursi suunata sobiva krundi väljaostmisele. See, et praegune keskpark ei ole piisavalt atraktiivne keskkond ei tulene sellest, et seal puudub hoonestus, vaid sellest, et pargi kujundamisega pole aastakümneid tegeletud. Silmas tuleb pidada ka kliimamuutustest tingitud kuumalainete ja tulvavihmade sagenemist, mistõttu rohealade säilitamine on kõigis linnaosades oluline. See puudutab ka väheseid säilinud linnametsi, näiteks Ihastes ja Sanatooriumi pargis” lisas Pärtel Piirimäe.