Uued loodussõbralikud elamispinnad aitavad meelitada maale spetsialiste, kes muidu ei leia paljudes kohtades elupaika.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul peaksid Eesti riik ja linnad kortermajade elanikele liftide paigaldamisel appi tulema, sest lifti ehitamine vanemasse kortermajja võib olla väga kulukas. Sestap tuleks nii riigil kui ka kohalikel omavalitsustel otsida lahendusi, kuidas muuta nõukaaegsed kortermajad vanuritele, väikelastega peredele ja liikumispuudega inimestele ligipääsetavaks.

Ent mitte ainult liftide puudus pole pool sajandit vanade, üle Eesti laiutavate viiekorruseliste kortermajade peamine probleem. Kui jätta kõrvale Tallinn ja Tartu, siis üle-eestiline ja aina süvenev häda on noorte spetsialistide – õpetajate, perearstide, inseneride – puudus väiksemates linnades ja valdades. Väikesed ja vaesed omavalitsused ei suuda tavapärastel tingimustel vajalikke töökäsi meelitada.

Neis linnades ja valdades pole noorel spetsialistil võimalik osta endale korralikku elamist, mistõttu ei soovita sinna ka tööle minna. Ka üürida ei ole midagi sellist, mida võiks nüüdisaegsemaks korteriks nimetada. Elamisväärne korter ei tähenda enam ammu odava kipsiga üle löödud seinu ja kulunud plastaknaid.

Väärindame Eesti oma puitu

Seetõttu teen ettepaneku, mis lahendaks nii liftiprobleemi kui ka noorte elamispinna küsimuse üle Eesti. Ehitame viiekorruselistele majadele – selliseid ehitati nõukogude ajal kogu riik täis – puidust korrused peale. Kui mitu korrust saab ehitada, selgub pärast koormustaluvuse ja tugevuse arvutusi.

Väärindame oma põhilist loodusvara võimalikult tõhusalt. Iga 120 m2 perekorter seob umbes 50 tonni CO2. Seega saame süsinikneutraalse ehitise. Eesti soovib ju oma energeetilist jalajälge vähendada, vähemalt nii ministrid oma kõnedes väidavad, kuigi enamasti tegusid ei paku.

Kuidas asja praktiliselt ellu viia? Korteriühistu ja riigile kuuluv Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmivad lepingu. RKAS ehitab puidust korrused ühistu majale peale. Ühtlasi soojustab ka vana betoonmaja ja paigaldab hoone igale püstakule lifti. Riigifirmal on projektijuhtimise ja ehitamise kogemus olemas. Inseneritööde ettevalmistamise, tellimise ja elluviimisega tegeleb ettevõte iga päev.
Ka päästeametile peaks selline loodussõbralik arendus sobima, sest kuni kaheksakorruselisi puithooneid on Eestis lubatud ehitada. Viie- ja üheksakorruselised majad on ehitatud sisuliselt samadest paneelidest. Seega on küsimus ainult vundamendis. Näiteks kolm puidust korrust kaalub vähem kui üks raudbetoonist korrus.

120 m2 perekorteri ehitus koos ülejäänu soojustamise ja liftidega maksaks umbes 300 000 eurot. Kui raudbetoonmaja ka korralikult soojustada ja paigaldada katusele päikesepaneelid, langeb maja energiatarve nullilähedaseks suuremaks osaks aastast. Kui on palju päikeselisi päevi, saab elektrit isegi võrku müüa ja ühistu elektrimüügi eest tulugi. Samuti võib kaaluda energia salvestamist vesiniku abil.

Riik ja kõik need omavalitsused, kus nõukaaegsetele raudbetoonist kortermajadele puidust korrused peale ehitatakse, saaksid soodsa hinnaga rentida kortereid õpetajatele, arstidele jt spetsialistidele, kel ei ole praegu üldse isu väiksematesse omavalitsustesse tööle minna. Palka ei saa ega ole vaja lõputult tõsta, vaid märksa praktilisem on vähendada noorte spetsialistide kulusid.

Omavalitsused ägavad juba aastaid õpetajate, perearstide, inseneride või kultuuritöötajate puuduse all. Väikestes linnades ja valdades on kinnisvaraturul tekkinud turutõrge. Müügil justkui üht-teist on, aga noor inimene ei soovi osta korterit 50–60 aastat vanas majas, kui peab esimese asjana hakkama seda elamisväärseks remontima ja ehitusmaterjale seljas viiendale korrusele tarima.

Kümne aasta pärast saavad noored spetsialistid, kui töötavad senini õpitud erialal, osta need korterid praeguse ehitusmaksumusega endale päriseks. Eeldatavasti on sellise korteri hind kümnendi pärast alla poole praeguse ehitushinna, mis tähendab, et omaosalust ei ole vaja. Pankurid laenaksid meelsasti puuduva osa.

Linnad tihedamaks ja mugavamaks

Peale selle, et noortel spetsialistidel on võimalik pisku eest korralik elamine üürida, vanad raudbetoonist kortermajad soojustuse ja liftidega varustada, saame niimoodi ka linnad tihedamaks ehitada. Palju kirutud valglinnastumise tulemusel sõidavad inimesed praegu iga päev kümneid kilomeetrid hommikul (kesk)linna tööle ja õhtul koju, kulutavad kallist kütust ja seisavad ummikutes.
Kui aga ehitada linna või vallakeskuse keskel asuvatele kortermajadele puidust korrused peale ja renoveerida hooned säästlikuks ning mugavaks, ei pea uut ehitusalust maad järjekordselt põllult juurde võtma. Uute maa-alade raadamine peab muutuma kalliks. Saaksime kasutada juba olemasolevat ühistransporti, käia samades poodides, kohvikutes ja parkides.

Tehaseline puitmajade ehitamine sisuliselt ei tooda prügi ja maja ise on süsinikuladu. Puitmaja ehitus on poole kiirem kui raudbetoonist valatava maja rajamine. Samuti vajab puidust korruste ehitamine neli korda vähem transporti, mis on linnas ehitades ülioluline, sest vähem tekib müra ja liikluskoormust.

Tarmo Tamm on puitkonstruktsioone tootva ettevõtte Arcwood juhatuse liige ja Rohetiigri nõukoja liige (Eesti 200).