Eestlastele meeldib ennast ikka loodusrahvaks mõelda ja kandvaim roll on siin mõistagi metsal. Ent täna on mets ka meie suurte vaidluste allikas. Metsa majandamine kütab kirgi, samas tarbimist ei soovi me eriti vähendada. Suures plaanis tuleb ressurss kas maa seest ja tekitab uut CO2-te või maa pealt häirides elurikkust. Siin paistab juba eos vastuolu ja ilmselt on täna mõistlik leida mingigi tasakaal. Selleks, et teada, kus on kesktee, peab teadma ka äärmusi.  Metsanduses väljenduvad need kogu metsamaa kaitse alla võtmise või võimalikult efektiivse majandamise vahel.

Eestis on kokku 2,3 mio ha metsamaad. Kui seda maksimaalselt efektiivselt majandada on võimalik lisandväärtusena jätta Eestisse iga aastal 4,6 miljardit eurot, mis teeb 2000 eurot hektari kohta. Kui me kasutaks puitu sama efektiivselt kui soomlased, siis tänu keemilisele töötlemisele võiksime saada veel teist samapalju, ehk ligi 9 miljardit eurot aastas.

Teisel pool on võimalus hakata Euroopa rahvuspargiks ning käia metsas ainult jalutamas ja matkamas. On tõenäoline et Euroopa saastavad tööstused on valmis meile selle eest ka kompensatsiooni maksma. Tõenäoliselt küll mitte 9 miljardiga võrreldavas mahus, aga midagi siiski. Oht peitub selles, et Euroopa kliimaeesmärgid ei ole riigipõhised, vaid hõlmavad Euroopat tervikuna. Valikud on siin meie teha ja seda tuleb teha igapäevaselt. Kas kütta elektrijaamasid puidujäätmete või Vene gaasiga, millised raiemahud kuulutada kõlbulikeks, kas ehitada raudbetoonist või puidust? Kõik need valikud tekivad nii või teisiti ja mõne aja pärast võime leida end üsna väljapääsmatus olukorras - nagu praegu elektrihindadega on juhtunud

Poleemika teemal, kas RMK müüb meie vara liiga odavalt, paistab siin veidi kallutatud ja külvab segadust. Täna julgen küll kindlalt väita, et RMK on hästi majandatud organisatsioon. Seda kinnitab kasvõi see, kui võrdleme RMK majandustulemusi sarnaste organisatsioonidega Lätis ja Leedus, miks mitte ka Soomes. Rääkimata sellest, et oksjonitel, ka kestvuslepingu alusel osalejatele on kõik hinnad avalikud, ilmselt ka riigikontrollile.

Rohepööre on Eestile kasulik, kui hoiame ja suuname oma tööstust uute turutingimustega arvestama. Taastuv ressurss metsa näol mängib siin kindlasti olulist rolli. On lühinägelik lasta oma tööstus tasapisi välja suretada Euroopast tulevate regulatsioonide ja poliitikate pärast.