Olen Eesti 200 metsanduspoliitikat tutvustades kasutanud ikka kujundit, et puidust ehitatud majad on elamiseks mõnusad süsinikulaod, on ju pool puidust süsinik. Mõni aeg tagasi sündinud uudiste valguses saan lisada, et ka maantee võib olla süsinikuladu, millel on mõnus autoga sõita ilma et peaks tundma ennast halvasti sellega kaasneva keskkonnareostuse pärast.

Imaveres on käikuvõtmise lõpp-faasis maailmas ainulaadsel tehnoloogial baseeruv Fibenoli biorafineerimise katsetehas. Selle juurde paigaldati uus lõik asfalti, mille koostises on bituumen osaliselt asendatud puidujääkidest valmistatud ligniiniga. See on väga madala süsinikujalajäljega asfalt, mis on välja töötatud OÜ Fibenoli, Verston OÜ ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös. Ligniiniga asfaltsegu tootis ja paigaldas Verston, kasutades tootmisel, transpordil ja paigaldamisel taastuvtoorainetest diislikütust. Seda lahendust tervikuna nimetatakse roheasfaldiks.

Miks see asfalt on oluline? Loomulikult on esiteks tähelepanuväärne, et puidust saab enamat kui küttepuud või tavapärased puidust esemed. Rohepöörde sümboliks on Eestis kujunenud päikesepaneelid ja tuulepargid, mida on kas juba näha või mis on aktiivselt kavandamisel. Täiesti nähtamatul ja Eestile kasutooval kujul saab metsakasvatuse ja puidu töötlemise vilju kasutada ka maanteedes.

Tänavu kaitses Julia Kutsõn Tallinna Tehnikaülikoolis magistritöö „Bituumeni asendamine ligniiniga ja selle mõju asfaltsegude toimivusele“. Sellest saime väärtusliku teadmise, et bituumeni ja ligniini segu on teekattesse sobiv lahendus.

Bituumen on naftaprodukt, seda tehakse fossiilsest maavarast, mida ei leidu Eestis ja mille kasutamine suurendab Eesti süsinikujalajälge. Ligniini koostises sisaldub atmosfäärist seotud süsiniku. Kasutades bituumeni osalise asendusena ligniini, on võimalik vähendada asfaltsegu süsinikujalajälge. Ligniiniga asfalti on toodetud ka mujal maailmas, ometi on roheasfalt Eesti biotööstuse ja taristuehitussektori, aga ka maailma mõttes suur samm edasi.

Keskkonnahoiu teemadel on teedeehitus seni olnud sabassörkija. Kombineerides asfaldi tootmisel taastuvatest allikatest pärinevaid toormeid nagu ligniini ja mittefossiilset päritolu biokütuseid, on võimalik neutraliseerida suurem osa tootmiseks õhku paisatavast süsinikdioksiidist ning tänu sellele saamegi süsinikuneutraalse roheasfalti, ideaalis võib maantee muutuda sarnaselt puitmajadele süsinikulaoks.

Kui kõik on nii suurepärane, siis miks roheasfalti ei võiks kõikjal kasutada? Võimekus kohalikust toormest ligniini toota on nüüd olemas. Esiteks, ilma olemasolevaid regulatsioone muutmata on roheasfalt kuni 15 protsenti kallim kui tavaline. See tähendab, et olemasolevaid tehnoloogiaid kasutades saab ligniiniga asfaltsegusid edukalt toota, kuid see ei ole praegu majanduslikult tasuv. Kui aga teedeehituses võtta suund keskkonnamõjude vähendamisele, lähtuda vajadusest vähendada süsinikujalajälge ning võtta kasutusele ka muid meetodeid nagu teematerjalide taaskasutamine, siis võib see pilt muutuda.

Teiseks takistuseks on kehtivad reeglid teedeehitusel. See tähendab praktikas jäika õigusruumi ja regulatsioone, näiteks ei vasta ligniini sisaldava bituumensegu lahustuva sideaine osakaal täna kehtivatele normidele, mis ei ole praktikas oluline, kuid ometi ei vasta näit nõuetele. Kui roheasfaldi hinnaerinevuse aitab tasandada tehnoloogia areng ja mastaabi kasv, siis reeglite ajakohastamine on riigi ülesanne.

Peame meeles, et ligniini saame puidust, see on sideaine, mis tagab tüve, okste ja varte jäikuse ning tugevuse. Bituumen valmistatakse maa seest välja pumbatavast naftast. Seetõttu peame roheasfaldiga tegelema - sel on suur eeldus saada Eesti rohepöörde edulooks - me lukustame süsiniku teedesse ja vähendame seeläbi Eesti süsinikujalajälge.

Majanduslikus mõttes on see isegi suurem edulugu, rohepööre nii Euroopas kui maailmas on paratamatu ja pakkudes välja reaalseid lahendusi on Eesti ettevõtjatel siin suurepärased võimalused. Jõukad kodanikud ja keskkonnasõbralik tulevik peaks olema meie kõigi eesmärk.

Läbi selliste edukate ja ülipraktiliste näidete tunnetame puidutööstust majandusharuna, mis asendab fossiilsed kütused ja on ülioluline biotööstuse haru rohepöörde edukaks ja kasumlikuks läbiviimiseks Eestis.