Tartu linnavalitsus pole avameelne südalinna kultuurikeskuse ehitushinnast ja ülalpidamiskulust kõneldes ega ole piisavalt põhjendanud hoone paisutamist, näiteks büroopindu ja sündmuskeskust kavandades.

Möödunud teisipäeval kirjutas mõtteloo professor Pärtel Piirimäe Eesti 200siselistis: «Mis puudutab Süku ruumiprogrammi, siis on sinna kõik unistused sisse kirjutatud, ilma valikuta. Nagu kiri jõuluvanale. Milleks on vaja veel ühte restorani ülemisele korrusele õhtuseks einestamiseks? Oodis (Helsingi keskraamatukogu) ega Oslo keskraamatukogus küll midagi sellist pole. Või bürooruume väljarentimiseks? Pargi pind on liiga kallis, et linn hakkaks sinna büroohoonet ehitama. Pole ka näidatud arvutusi, kuidas sellised rendipinnad hoonet tasuvamaks muudavad.»
Selle emotsionaalse tsitaadi põhjuseks oli samal päeval olnud linnavalitsuse Süku ruumiprogrammi tutvustus. Meie fraktsiooni vestlustes põhjustas see tutvustus imestust, ahastust ja käte laiutamist. Miks siis?
Näiteks püüdis sotsiaaldemokraadist abilinnapea Gea Kangilaski esitlus kuulajaid veenda, et parki täis ehitamata ei saagi sinna elurikkust lisada. Tõesti? Elurikkuse lisamine lihtsalt pargi korrastamisega ei tulnud jutukski. Ausalt öeldes oli häbi sellist jama kuulata. Ometi peaks ju olema selge, et 21. sajandil parki ei ehitata.

Aga tagasi Süku ruumiprogrammi juurde. Uued mahud on järgmised: Süku maht saab olema 19 836 m2 (Helsingi Oodi raamatukogu 17 250 m2), millele maa-alune parkla lisab veel 6800 m2. Linna tellitud parkimisanalüüs selleks otsest vajadust küll ei näidanud. Nõustuda saab Vabaduse puiestee inimlikumaks muutmisega.
Nagu ikka, jättis linn meelega välja kaks peamist ja olulist tegurit hoone rajamisel. Mis sest, et tegu oli planeeringulise komisjoni küsimusega, on nii kalli objekti puhul vaja ka maksumust käsitleda. Seda aga ei tehtud. Esiteks, kui palju Süku ikkagi maksab? Ja teiseks, millised on sellise hoone iga-aastased kulud?
Kuigi Süku hind on teinud viie aastaga oma esialgses hinnangulises maksumuses tuhandeprotsendise tõusu - kümnelt miljonilt ligi sajale miljonile -, siis äsja välja käidud uuesse hinnasse - 89 miljonit eurot, Tartu osa 33 protsenti - kinni jääda ei maksa. Elu näitab, et kui ehitama asutakse, tõuseb hind veelgi.
Võib julgelt väita, et pärast rahvusvahelist arhitektuurivõistlust (maksumusega 300 000 eurot) kasvab selle ehituse hind 2026. aastaks üle saja miljoni euro.
Varasematest linna analüüsidest saame tulevase Süku iga-aastaseks eelarvekuluks ligikaudu 2,2 miljonit eurot. Igal aastal! See summa saab tegelikult olema aga märksa suurem, võrdluseks Helsingi Oodi, mille aastane kulu on kaks-kolm korda suurem kui Sükul arvame olevat, ja see maja on Sükust väiksem.

Aga mida jõuluvanalt soovitakse? Usun, et kõik tartlased soovivad raamatukogule ja kunstimuuseumile tänapäevaseid ruume. Süku hoone mahust on neile asutustele jäetud kõigest 54 protsenti. Lisame siia tehnilised ruumid (umbes kuus protsenti) ja saamegi hoonele hoopis mõistlikuma mahu ja hinna, aga võimalik, et uue hoone asukoha, sest väiksem maht ja uus asukoht jätaks pargi alles. Sellisel juhul võib ehituse maksumus olla märksa väiksem - suurusjärgus 50 miljonit eurot. See oleks optimaalselt kulukas, aga vajalik investeering Tartusse. Ei usu, et ka riik viltu vaataks, kui soovime siin linnas riigi raha mõistlikult investeerida.
Millised tegevused või teenused meil Süku ruumiprogrammi silmas pidades Tartus veel karjuvalt puudu näikse olevat?
Kümme protsenti Süku mahust moodustab sündmuskeskus, mis koosneb kahest üpriski väikesest saalist, 800 ja 200 m2, suuri üritusi neis korraldada ei saa. Aga Süku hinnale lisab sündmuskeskus umbes üheksa miljonit eurot. Kena, aga ilmselgelt põhjendamatu jõulusoov, pargi arvelt.
Järgmiseks väärtfilmikino, mis moodustab neli protsenti mahust ja maksab ligikaudu 3,6 miljonit eurot. Ilmselt need 800 000 külastajat, keda oodatakse igal aastal Sükusse, on kõik väärfilmihuvilised.
Ka toidukohtadest näib Tartus puudu olevat ja nende pärast on plaan Sükusse ehitusmahu järgi investeerida umbes neli miljonit eurot. Oodis ja teistes sellistes keskustes nii suurt toitlustuskohtade mahtu ei ole ja see ongi mõistlik.

Neid tegevusi, mille järele olevat karjuv vajadus, jagub Sükusse veelgi - tööruumid, vastuvõtualad. Kuna Süku on Tartu kaubamaja mõõtu* ehitis, läheb vaja pikki ühendusteid ruumide vahel. Ja jällegi kerkib maja hind. Jah, suur maja maksab palju, väga palju.
Ettevõtja Kristo Seli küsis volikogu komisjonis, kas linn ei trügi mõne asjaga, näiteks sündmuskeskus ja toitlustus, erasektori kapsamaale. Õigustatud küsimus koalitsiooni volinikult. Ootakski koalitsiooni volinikelt, kes arve tunnevad ja rohkem teavad, kriitilist meelt ja sekkumist seal, kus jõulusoovid eelarvest välja lähevad, et tulevikuski saaks jõule pidada.
Eelmisel sügisel koalitsiooni jõudnud Isamaa esindajad olid valimiste käigus äksi täis Süku väiksema mahu nõudmisel, reaalsuses pisut kärbitigi, aga pigem raamatukogu ja kunstimuuseumi arvelt. Mõlemalt 14 protsenti. Kus on Isamaa arukas hääl nüüd?
Kokkuvõtvalt sobiks siia loo lõppu Eesti 200 fraktsiooni liikme Jaak Laineste mõtisklus pärast ruumiprogrammi tutvustust: «Ma arvan, et me oleme paljud Süku poolt, lihtsalt mitte pargi arvelt. Tänapäeval ehitatakse linnadesse ropu raha eest parke ruutmeetri haaval juurde. Nende täisehitamise või vähendamise idee ei paneks isegi muigama, vaid idee autor saadetakse otse Seewaldisse.»