Spordi jaoks on raha vähe, kultuuri jaoks on raha vähe. Kuid millised võiksid olla riigi tõhusad sammud spordi ja kultuuri heaks, küsib Tanel Tein (Eesti 200).

«Raha paneb rattad käima, kas sa seda ei tea?», ütleb vana laulusalm. Kindlasti on selles parasjagu tõtt, kuid ka oht. Raha on alati vähe, nii oleme harjunud kuulma. Tegelikult tukub vajalik raha, lausa 90 miljonit, vaid mõne otsuse taga, mis täna veel tegemata.

Kust siis leida need 90 miljonit igal aastal?

Käibemaksust! Teeme seadusemuudatuse, et kolm protsenti käibemaksust saaksid ettevõtted ise ja omal äranägemisel igal aastal suunata kas spordiklubidele või kultuuriseltsidele. Tänase Eesti ettevõtete arvu juures teebki see umbes 90 miljonit!

Mida saame riigina täna teha, et spordiklubid arenema panna ja stabiilsemaks muuta? Just seda – Eesti ettevõtted võiksid saada vabaduse suunata kolm protsenti oma käibemaksust spordi- ja kultuuriorganisatsioonidele. Nii näitaksime riigina usaldust ettevõtete vastu ning seeläbi võiksid spordiklubid ja kultuuriseltsid stabiilselt areneda.

Nii tekib ka spordi ja kultuuri edendajatel huvi tutvustada oma tegevust ettevõtjatele, innustada neid suunama vahendeid oma ühingule. Sellel on omakorda kasulik tulemus, sest nii luuakse kontakt ühingu ja ettevõtja vahel. Usutavasti viib see viljakale koostööle ka tulevikus. Seega annab pakutud idee ergutava müksu sponsorsuhete tekkele.

Kui Eesti riigis on majanduse edasiviivaks jõuks ettevõtted, siis spordis on selleks just arenemisvõimelised spordiklubid, mis värbavad maast madalast uusi huvilisi ning kasvatavad lõpuks ka olümpiavõitjaid. Mida tugevamad on klubid, seda paremaid tulemusi saame spordivõistlustelt oodata, seda paremini suudavad klubid oma treenereid tasustada ning seda väiksem on tulevikus koormus lapsevanematele, kes täna kõik kulud kinni maksvad. Samuti on vanematele valusalt kallis jõngermannide kultuuriline harimine. Puhuti on see maksmine muutunud juba üle jõu käivaks. Veel viie aasta eest oli ühe Tallinna noortemaja klaverihuvilise jõngermanni taks 40 eurot kuus ja ega vabu kohti polnudki. Praegu on hind ligi 70 eurot tunni eest ja … vabu kohti on nii palju kui kulub. 90 miljonit eurot on aga võimas tugi, mille abil nii spordiklubid kui ka kultuurimajad saavad oma tasu talutavana hoida.

90 miljonit eurot on võimas tugi, mille abil nii spordiklubid kui ka kultuurimajad saavad oma tasu talutavana hoida.

Kas see idee võiks olla üks lahendustest? Minu silmis on see igatahes jumekas idee, mis aitab spordi ja kultuuri arengule kaasa. Öelda kohe, et see ei ole teostatav, oleks vale. Kõik on võimalik!

Mõned rehkenduslikud näited aitavad siinkohal kindlasti seda ideed paremini mõista.

Praegu on Eesti riigi käibemaksu laekumine ligi kolm miljardit eurot (2021. aastal 2,88 miljardit). Kolm protsenti kolmest miljardist on 90 miljonit eurot, kui kõik tarbimismaksu ehk käibemaksu maksvad ettevõtted rehkendusse sisse võtame. Reaalses elus see üleöö nii ei juhtuks, kuna kõik ettevõtted kohe seda võimalust ei kasutaks. See aga tagabki aastatepikkuse kasvupotentsiaali spordi ja kultuuri rahastamisele, kus riik on loonud võimaluse kasvamiseks, mitte ei külvaks raha niisama.

Rehkenduslikud näited, kui spordiklubi või kultuuriühing pöördub ettevõtja poole.

Ettevõte käibega vastavalt:

50 000 eurot + km = võimalik toetus 300 eurot aastas

100 000 eurot + km = võimalik toetus 600 eurot aastas

200 000 eurot + km = võimalik toetus 1200 eurot aastas

300 000 eurot + km = võimalik toetus 1800 eurot aastas

400 000 eurot + km = võimalik toetus 2400 eurot aastas

500 000 eurot + km = võimalik toetus 3000 eurot aastas

700 000 eurot + km = võimalik toetus 4200 eurot aastas

1 miljon eurot + km = võimalik toetus 6000 eurot aastas

10 miljonit eurot + km = võimalik toetus 60 000 eurot aastas jne.

Tuleb arvestada, et Eestis on ligi 145 000 ettevõtet. Seda kolme protsenti jagades võiks olla ettevõtetel õigus jagada see erinevate ühingute vahel – näiteks nõnda, et kolm ühingut saaksid igaüks ühe protsendi. Seejuures ei peaks olema piirangut, mitu ettevõtet võib ühe ühingu toetajaks olla.

Selline lahendus eeldaks seadusemuudatust, mille järel spordiklubid ja kultuuriühingud asuvad ettevõtetele tutvustama riigi pakutud lahendust ning endale partnereid otsima. Ettevõte saab valida ja kinnitada maksuametis oma valitud partnerid.

Toetatavad ühingud peaksid olema tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas. Olgu selgituseks lisatud, et tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja on arvatud kokku 1866 mittetulundusühingut ja 223 sihtasutust, neist spordiorganisatsioone vastavalt 645 mittetulundusühingut ning 11 sihtasutust.