Tartu linn koostöös Boltiga võiks olla esimene omavalitsus Eestis, kes erasektori teabe ja finantsabiga saaks luua tänapäevase linnaruumi, kus kõigil liiklejatel oleks turvaline ja mõnus liigelda, kirjutab Tartu linnavolinik Tanel Tein.

Rattateedest Tartus muudkui räägime. Praegune linnavõim teeb peamiselt plaane, aga linnapildis suurt muutust pole. Rattateede jupid, mida on tehtud, ei ole saanud tervikuks. Ka rattasõitjad kurdavad, et Tartu peamine probleem on selles, et rattateed algavad ei kuskilt ja lõppevad sama ootamatult ega ole omavahel ühendatud. Rattalinn Tartuni on veel pikk tee minna ning ainult rääkimise ja plaanide tegemisega sinna ei jõuagi.

Seepärast tuleks Bolt kutsuda Tartusse appi rattateid rajama. Tartu linn koostöös Boltiga võiks olla esimene omavalitsus Eestis, kes erasektori teabe ja finantsabiga saaks luua tänapäevase linnaruumi, kus kõigil liiklejatel oleks turvaline ja mõnus liigelda.

Meil on tavaks, et linna teede ja tänavate eest vastutab ainult kohalik omavalitsus ja vastavalt konkreetse linna poliitikale valmivad (või ei valmi) uued tänavad ja teed, sealhulgas kergliiklusteed, üliharva ka mõni rattatee. Linna finantsvõimekus on aga tihti piiratud, et tagada uute teede kiire areng, mis omakorda aitaks meil rohkem aru saada rattasõidu olulisusest ja rattataristu vajalikkusest. Ja siis ka vastavalt tegutseda.

Viimase aja popp ja tehislik vastasseis auto- ja rattainimeste vahel ei ole aga minu arust lahendus, et tekiksid paremad ja kiiremad liikumisvõimalused kõigile. Vastandamise asemel peaksime leidma võimalusi koostööks. Oluline oleks leida häid mõtteid ja kiiremaid lahendusi rattateede tekkeks, ja siin saavad appi tulla kodumaised suurettevõtted. Näiteks Bolt.

Kui mõtleme, millistest osadest moodustub Bolti teenus, siis esmalt meenuvad tõukerattad, toidukullerid, elektrirattad ja taksod. Samas on Bolti – kui mingis mõttes logistikafirma – teenuse toimimisel kõige vajalikumaks osaks peale inimeste hoopis korralikud auto-, kergliiklus- ja rattateed. Ilma korralike ühendusteta poleks sellele teenusele kliente, ei tõuksikasutajaid, ei toidutellijaid ega taksoga sõitjaid.

Kujutagem ette, et Tartus (aga ka mujal Eestis) on maailma parimad rattateed ja sa tead, et selle on rajanud just seesama firma, kelle tõuksi just rendid.

Aeg maksab ning head ühendused ja teed tagavad kiire ja hea teenuse, lisaks ajavõidu. Ära ei saa unustada ka turvalisust, mis viimasel ajal tihti teemaks. Nii nagu liikluses ei ole mõeldav, et sama ruumi jagavad autod ja inimesed, ei ole ammu enam mõeldav, et kõnniteid jagavad tõuksid ja jalakäijad. Elektrirataste ning tõukside kiirused on tõusnud ja tõusevad veel.

Vaja on rattateid. «Bolti kiirendi rattateede ehitusel», nagu pealkirjas seisab, võikski olla üks ideedest ja lahendusest, kus erasektor tahab panustada.

Nii ei sõltuks tema teenuse kvaliteet ainult kohalikust omavalitsusest, vaid ka nad ise saavad ja soovivad (Boltil on sellist finantsvõimekust) oma teenusekvaliteeti panustada ehk tahavad kaasa aidata rattateede ehituses. Lahendust ootab ka Bolti tõukerataste parkimine, mis praegu kõnniteedel paljudele pinnuks silmas – seega peab linnavõim Boltiga kohtuma ja ka sellele probleemile lahendust otsima. Tõukerataste keelamine ei ole lahendus, lahendus oleks Boltiga palju suurem koostöö.

Kujutagem ette, et Tartus (aga ka mujal Eestis) on maailma parimad rattateed ja sa tead, et selle on rajanud just seesama firma, kelle tõuksi just rendid. Boltil on olemas teabeinfo oma klientide kohta, mis teekonda nad enamasti kasutavad, seega ehk ei peagi rattateedega esmajärjekorras kohe põhimagistraalide kallale minema, nagu juhtus Tartus, kus ühe suvega tehti rattateede ja autovabaduse teemal vähemalt viis sammu tagasi.