Erakonda Eesti 200 esindav pärnakas leiab, et ei ole põhimõttelist vahet kuue- ja seitsmeaastase õpingutel, mistõttu ei ole põhjendatud nooremate märksa suuremalt tasustamine ainuüksi seetõttu, et õpitakse lasteaias, mitte koolis.

Lapsed on ülim, kelle pärast iga omavalitsus pingutama peab. Iga kulutus, mis on mõeldud lapse arengu heaks, eriti haridussüsteemis, on õigustatud ja kindlustab nii laste kui linna tulevikku. Praeguses olukorras on oluline, et kooliküpsus tekiks laialdaselt ja alusharidust omandada oleks võimalik kõigil lastel.

Ei ole põhimõttelist vahet kuue- ja seitsmeaastase õpingutel, mistõttu ei ole põhjendatud nooremate märksa suuremalt tasustamine ainuüksi seetõttu, et õpitakse lasteaias, mitte koolis. Nii ei väärtusta Pärnu lastega peresid, ei hoia neid siin ega meelita siia.

Eesti 200 on otsustavalt vastu linnavalitsuse kavale tõsta lasteaia tasusid. (Vt ka Sirle Matt, “Pärnu tahab tõsta lasteaiakoha tasu”, PP 1.06.) Sihipärane tugi, et kasvada ja õppida pedagoogide juhendamisel, on tähtsam mis tahes universaalsest lastetoetusest, mis ei pruugi lapseni jõuda.

Mitmes Lääne-Euroopa riigis algab õpikohustus juba kolme- kuni viieaastaselt ja meil võrdub see lasteaia viimaste aastate alushariduse õppekava läbimisega. Euroopas on levinud praktika, et õpikohustuse täitmine on tasuta.

Meil segab linnades laste ühtse õpingutee nägemist vanast ajast pärit mõtteviis, mille kohaselt tähtis õppimine toimub koolipingis ja lasteaed on justkui lastehoid, kus mängitakse liivakastis ja kasvataja jälgib, et nina tatine poleks.

Kui viimasena mainitu kehtib sõime kohta, siis lasteaiaosas on samamoodi kui koolis kehtestatud üleriiklik õppekava ja toimub samuti õppimine, et osata kaasinimestega arvestada ja saavutada kooliküpsus lapsele oluliste teadmiste ja oskuste omandamisega. Lasteaias õpetavad samuti erialase ettevalmistuse läbinud õpetajad, kuigi paljud nimetavad neid endiselt kasvatajaks.

Valdadele on olnud loomulik sel otstarbel luua lasteaedu-algkoole, kus söökla, garderoob, võimla, aula mõlema õppeasutuse tarvis kasutusel; kus mängimise osa väheneb vanuse kasvades sujuvalt õppimise kasuks, ideaalis õpitakse läbi mängu. Kui Pärnu otsustajad näeksid sellist õppeasutust praktikas, kahaneks kindlasti soov varustada väiksematele lastele osutatav teenus hinnasildiga, sest see on lapse isiksuseks kujunemisel tervik ja kohalikule omavalitsusele ühesugune perede eest hoolitsemine.

Eelneva tõttu on omavalitsuse kaalutluskoht diferentseerida lasteaiatasu vanuse järgi. Kui koolieelse lasteasutuse seadus võimaldab küsida tasu, siis ei ole see kohustus. Noorte perede Pärnusse meelitamisel annaks konkurentsieelise, kui näeme laste õpiteed tervikuna soodustamist väärivana ega küsi raha viie- ja kuueaastaste lasteaias alushariduse omandamise eest (mitte lasteaias “käimise” eest!). Sõimeosa seevastu on tasuline, sest on võrreldav lapsehoidja palkamisega, samuti ei tule seal täita õppekava.

Nii saame aidata kõikidel lastel jõuda lasteaeda, luua sidusama ühiskonna, vähendada kooliminekul erisusi perede majanduslikest võimalustest tulenevalt. Samuti võtame maha laste kooliks “treenimise” surve eelkoolide või -klasside kujul ja anname signaali, et just lasteaed on parim koht, kus õppimisega tasakaalus lapsesõbralik päevakava koos lõunauinakuga.

Linnajuhtimises endas pole tasakaalu, sest hariduspoliitilisi otsuseid tehakse Exceli tabeli abil tulude suurendamise huve eelistades. Kui lapitakse asfaldiauku, on see investeering, aga haridussüsteemi käsitletakse kuluna. Ometi on pikka plaani vaadates selge, et tervena püsib ja rikkust loob tark rahvas. Seega on tugeva haridussüsteemi loomine parim iseseisvust kindlustav investeering tulevikku.
Palume Pärnu volikogu liikmetel väärtustada meie kalleimat inimvara ja lükata lasteaiatasude tõstmise soov linnavalitsuse esitatud kujul tagasi.

Linnavolikogu arutab lasteaedade kohatasu hinnatõusu

Pärnu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku tõsta 1. septembrist Pärnu ja tema osavaldade lasteaedade kohatasu. Volikogu arutab kohatasude tõstmist 16. juuni istungil.

Pärnu ujulata lasteaiad: kohatasu praegu 56,4 eurot kuus. 1. septembrist 57, uuest aastast 63 eurot.

Pärnu ujulaga lasteaiad: kohatasu praegu 70,5 eurot kuus. 1. septembrist 71, järgmisest aastast 79 eurot.

Paikuse lasteaia Paikuse majas: kohatasu praegu 34,78 eurot kuus. 1. septembrist 57, järgmisest aastast 63 eurot. Samale tasemele tõuseks Paikuse lasteaia Seljametsa maja kohatasu, mis praegu on 30,98 eurot kuus.

Audru lasteaed: kohatasu praegu 43 eurot kuus. 1. septembrist tõuseks see 57, järgmisest aastast 63 euroni.

Lindi lasteaias-algkoolis ja Jõõpre lasteaedades (Aruvälja, Jõõpre, Lavassaare) on kohatasu praegu 43 eurot kuus. 1. septembrist tõuseks see 46, järgmisest aastast 50 euroni.

Tõstamaa lasteaias on kohatasu 22 eurot kuus. 1. septembrist kerkiks see 34, järgmisest aastast 38 euroni.

Vanem vabastatakse avalduse alusel laste kohatasu maksmisest, kui perest käib lasteaias kolm või enam last, tingimusel, et vanema ja laste elukohana on rahvastikuregistris kirjas Pärnu linn.

Sama pere teise lasteaialapse eest tasub vanem 80 protsenti kohatasust. (PP)

"Lasteaias õpetavad samuti erialase ettevalmistuse läbinud õpetajad, kuigi paljud nimetavad neid endiselt kasvatajaks."