Kolmapäeval, 25. mail toimus järjekorras kuues Eesti 200 pika plaani arutelu, millest võtsid osa spordi katusorganisatsioonide juhid, treenerid, spordiklubide eestvedajad ning rahastajad, sh erakonna esinaine Kristina Kallas, ettevõtja Urmas Sõõrumaa, olümpiavõitja Gerd Kanter, Rocki korvpalliklubi juhatuse liige Tanel Tein, Eesti 200 liige Ivo Kappet jt. Ürituse eesmärk oli suunata tähelepanu Eesti spordi pikaajaliste eesmärkidele ja spordirahastusele. Esile kerkis ka vajadus haridusreformi järele, sest tänased spordiharjumused on iganenud.

Eesti 200 liige ja Eesti Tantsuspordi Liidu juhatuse liige Ivo Kapet usub, et meeskonnaspordi tasandil on klubid just need, mis toodavad rahvuskoondisele mängijaid juurde, aga riikliku rahastuse poolelt on klubid koondistega võrreldes palju kehvemas seisus ja alarahastatud.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa, sõnul on riigil ainult üks eesmärk - terve ja õnnelik inimene - ja selle eesmärgi saavutamiseks on vaja riigil viia läbi haridusreform, mis soodustaks teadlikult vaimse ja füüsilise tervisega tegelemist.  “Spordiharjumused on vaja kujundada välja koolipõlves. See nõuab selget haridusreformi, teistmoodi ei ole võimalik,” lisas Sõõrumaa.

Olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanteri lisas, et Soomes mitte-liikuvate inimeste raviarved 1.8 miljardit eurot suuremad kui liikuvate inimeste omad. Sellest järeldades jääb Soomes mitteliikuvate inimeste ja sellest tingitud terviseprobleemide tõttu aastas riigikassasse laekumata 6-7 miljardit eurot.

Arutelul osalejad nõustusid, et Eesti ühiskond vajab füüsilise liikumise soodustamiseks juhendajaid. Täna lõpetab kõrgkooli 20-30 kõrgharitud treenerit, aga vaja oleks 200-230 treenerit aastas, et meie riigil oleks piisavas koguses spetsialiste, kes aitaksid kujundada ja arendada spordiharjumusi.

Eesti 200 pika plaani koostamise esimeses etapis on kolme kuu jooksul kavas kaasata kõigi Eesti tulevikku puudutavates tähtsates valdkondades asjatundjad nii erakonnast kui väljastpoolt, et põhjalikult ja laiapõhjaliselt läbi arutada kõigi oluliste teemade hetkeolukord ja tulevikuperspektiivid. Seejärel pannakse rahvakogu laadses aruteluformaadis kokku juba lõplik plaan, mis saab heakskiidu erakonna üldkogul.