Riigireformi pikk plaan: väga kiiresti oleme jõudnud kohmakaks riigiks

7. aprill 2022

​Puudulik muutuste ära juhtimise võimekus, õiguslikult väga jäik juhtimissüsteem ning killustunud ja koordineerimissuutmatu organisatsioon – nii sõnastati Eesti 200 riigireformi teemaseminaril probleeme, millega riigi juhtimises vastamisi seisame.

Eile toimunud Eesti 200 kolmandale teemaseminarile olid kutsutud demokraatia, riigiõiguse, kodanikuühiskonna, riigivalitsemise ja digiriigi spetsialistid ning fookuses riik ja selle toimimine valitsemistasandil. Osalejad tõid välja mitmeid momente liigsest bürokraatiast, digisaamatusest, hakitud vastutusahelast, puudulikust kompetentsist jne, aga nenditi ka, et paljud neist teemadest ei ole Eestis esimest korda laual. „Kaks viimast kriisi raputasid juhtimistasandis selgemini välja need mõrad, mida nö rahuajal õnnestus varjata,“ selgitas politoloog Keit Kasemets.

2019.aastal Riigireformi SA poolt valminud riigireformi kontseptsiooni üks kaasautoreid Raivo Vare hinnangul vajab Eesti kvaliteedireformi. Riik vajab kvaliteeti sellepärast, et meil on 30 aastat riik nö konjunktuursel põhimõttel toiminud täitsa hästi, paljud aluspõhimõtted on pidanud ajasurvele vastu, aga nüüd uute aegadega enam hästi ei kipu klappima. Ja teiseks - meie ressurss tegelikult ajas proportsionaalselt hoopiski väheneb. Me peaksime ära kasutama uusi võimalusi selle jaoks. Ja see tähendab hoopis teist lähenemist, ja kvaliteedi mõttes teist lähenemist.“

Teemagruppi Personaalne riik ja digipööre vedanud Luukas Ilves ja Margus Tsahkna püstitasid riigile eesmärgi kogu oma keerukuses inimese vaates olla mittesegav. „Digipööre ei ole digiteerimine, mis teeb bürokraatia lihtsalt digitaalseks, digipööre on tehnoloogia ära kasutamine, et saavutada uusi eesmärke,“ selgitas Ilves.

Eesti 200 Pika Plaani koostamise esimeses etapis on kolme kuu jooksul kavas kaasata kõigi Eesti tulevikku puudutavates tähtsates valdkondades asjatundjad nii erakonnast kui väljastpoolt, et põhjalikult ja laiapõhjaliselt läbi arutada kõigi oluliste teemade hetkeolukord ja tulevikuperspektiivid. Seejärel pannakse rahavakogu laadses aruteluformaadis kokku juba lõplik plaan, mis saab heakskiidu erakonna üldkogul.​

Rohkem uudised