Esimene suvekuu möödus Riigikogus väga töiselt. Toimus mitmeid kohtumisi ja visiite ning muidugi võttis obsturktsioon  peaaegu kogu tähelepanu.

Juuni alguses veetsin kaks päeva Vilniuses NATO spiikrite kohumisel, kus toimus mitmeid kahepoolseid kohtumisi erinevate riikide spiikritega. Kohtusin nii UK, Ukraina kui ka USA spiikritega ning ka Leedu presidendi ja spiikriga. Kohtumine lõppes sellega, et meil oli võimalus osa saada näidis õppusest, vaataja rollis.

Riigikogus jätkus töö suuresti obstruktsiooni lainel. Mitmed öötunnid juunikuust jäävad Riigikogu ruumidesse. Kuid need öötunnid olid väärt seda, et oleme liikumas selles suunas, et teha riik korda ja vähendada riigieelarve puudujääki. Heameel on ka selle üle, et Riigikohus lükkas opositsiooni kaebuse tagasi ja andis mõista, et Riigikogu tööd võib mingi hetkeni pidurdada, aga kui minnakse üle piiride, siis on esimehel õigus piirata arupärimiste ja eelnõude vastuvõtmist.

14. juunil oli mul au osaleda Maarjamäe memoriaalil juuniküüditamise mälestusteenistusel ja uute mälestustahvlite avamisel. Mälestustahvlite avamine oli minu jaoks emotsionaalne, sest ka minu pereliikmete nimed jõudsid sinna.

Koos kolleegidega osalesime kuu alguses ka Pride’il ning see oli väga hea sissejuhatus sellele, et kuu keskel võtsime Riigikogus vastu, 55 poolthäälega, abieluvõrdsus eelnõu. Sellega liikusime suure sammu ühiskonnas edasi ning oleme eeskujuks teistele Balti riikidele.

Eelmisel kuul võõrustasin ka mitmeid lahkuvaid suursaadikud, mis tähendab, et varsti on tulemas uued inimesed ning loodan, et koostöö saab olema sama hea kui eelnevate saadikutega.

Kuu oli tegus ja saavutuste rohkel, aga nüüd on aeg natukene rahulikumalt võtta ning Eesti suve nautida.