Maailmas, kus inimeste vaimne tervis on aina halvenemas, on olulise tähtsusega vaimse tervisega seotud probleemide teadvustamine, õige abi kättesaadavus, mõistmine ja ennetustöö, räägib Noor Eesti 200 juht Renata Lukk.

Elame ühiskonnas, kus kriis istub kriisi otsas. Seda enam on pehmelt öeldes šokeeriv lugeda, kuidas avalikkuse ees tuntud inimesed ei pilguta silmagi ja teevad suu lahti millegi osas, mille osas neil ilmselgelt puudub täielik teadmine või võime olukorda tajuda. Marju Karini hiljutine sõnavõtt, mis muuhulgas nimetas depressiooni „tujuks ajus“, mis ei lase elada ning mis viitab sellele, et kui tahad end ära tappa, siis seda peaksidki tegema, saadab välja õudsa signaali.

Depressioon on midagi palju enamat kui paha tuju või meeleolulangus. See on haigus, mida on võimalik õigete ravimitega ravida, sest tõenduspõhine depressiooni ravi hõlmab antidepressandiravi (mille määrab psühhiaater) ning psühhoteraapiat. Antud artiklist tuli ka välja, et Marju Karinil on endal ka otsene ja lausa mitmekordne kogemus suitsiidiga, mis teeb antud sõnavõtu eriti rõvedaks.

Suitsiidide arv on Eestis endiselt kõrge: 2021. aastal suri suitsiidi tõttu 186 inimest. Proportsionaalselt kaotab Eestis enesetapu tagajärjel elu 2,5 korda rohkem teismelisi lapsi ja noori kui Euroopa Liidus keskmiselt. Siin ei saa rääkida vatimeres kasvamisest või kasvatuse puudumisest, vaid üleüldisest suhtumisest vaimsesse tervisesse. Peame ühiskonnana aina rohkem teadvustama, et vaimse tervisega seotud probleeme esineb tihedamini kui kunagi varem, ning tegema vajalikud sammud ennetustööks ja lahenduste leidmiseks.

Tagurlikud hoiakud, justkui sellised probleemid ei eksisteeriks, või et igaüks peab oma probleemidega ise hakkama saama, ei aita meil muret lahendada. Kahjuks on peamine valupunkt Eesti ühiskonnas ka pädevate spetsialistide nappus. Marju Karini väide „kõik psühholoogid on olemas“ ei pea paika ega tugine ilmselgelt faktidele. Reaalsuses on riiklik nõudlus ja vajadus kliiniliste psühholoogide järgi suurem kui nende pealekasv.

Kliiniliseks psühholoogiks saamise teekond on pikk ja nõuab pühendumist ning vastupidiselt eriti viimasel ajal ühiskonnas levinud arvamusele ei ole psühholoog igaüks, kes mõne eneseabiraamatu läbi loeb või sotsiaalmeedias mõned videod ära vaatab. Kliiniline psühholoog on eriväljaõppe saanud spetsialist, kes vajab praktiseerimiseks magistrikraadi ning peab olema läbinud juhendatud väljaõppe kliinilises psühholoogias. See on vaid mündi üks pool.

Teine teema on koolide tugispetsialistid, kes just laste ja noorte jaoks on tihti esimene samm jõudmaks abini. Aastast aastasse räägime tugispetsialistide, antud juhul just koolipsühholoogide puudusest, mitte nende üleküllusest. Kui aga lastel ei ole juba koolikeskkonnas turvalist võimalust oma muredest rääkida, võib juhtuda, et nad ei jõua ka kooliväliselt selle abini. Sõnavõtud, mis saadavad välja sõnumeid nagu „Ei ole mõtet elust meeleheitlikult kinni hoida“, „Tahad minna? Lähed!“ ning et probleemidega lapsed on „pool-lödi olevus, kes terroriseerib kõiki teisi“ on sülitamine kõikide nende inimeste peale, kelle igapäevatööks ongi just nende samade probleemide lahendamine.

On kahju, et inimesed, kellele on juhtunud avalik platvorm, kasutavad seda ära kahjulikul viisil, olles ise veel uhked oma sõnavõttude üle. See tekitab küsimusi ka selle osas, et kas iga suunamudija, isehakanud terapeudi või mõne muu „eksperdi“ arvamus ikkagi kannatab trükimusta. Teiselt poolt näitab antud sõnavõtu negatiivne vastukaja positiivse poole pealt jällegi seda, et Eesti inimesed teadvustavad vaimse tervise probleemide tõsidust ning vajadust nendega tegeleda ning loodetavasti on see, et see teema jälle pildis on, abiks ka paljudele abi leidmisel.

Kuhu pöörduda vaimse tervise murede korral abi saamiseks:
1) Pöördu julgelt oma perearsti poole.
2) Soovi korral saab nõu küsida tasuta üleriigiliselt perearsti nõuandetelefonilt 1220.
3) Veebinõustamine – Peaasi.ee. lahendus.net
Abitelefonid pakilise mure korral:
Lasteabi: 11 6111 (24 t)
Ohvriabi: 11 6006 (24 t)
Hingehoiu telefon: 11 6123 (24 t)
Eluliin: 655 8088 (eesti keeles), 655 5688 (vene keeles) iga päev 19–07
Kiirabi: 112 (24 t)
Erakorraline vastuvõtt:
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6 172 650 (24 t) Paldiski mnt 52
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 t) Raja 31
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 t) Ristiku 1
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 t) Jämejala, Pargi tee 6
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 t) Haigla 1
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 t) Ahtme mnt 95