Eestlaste jaoks on mets tähtis. Oleme ju aegade algusest peale metsa pühaks pidanud.

Küll aga võiks iga mõtlev inimene mõista, et mingil määral on vaja metsa majandada. Ühelt poolt aitab see kaasa elurikkuse säilitamisele ning teiselt poolt annab hulgale inimestele tööd. Siinkohal on mõistlik hetkeks peatuda Smultronställe motiivil, mille alge on Rootsis. Smultronställeks võib olla mõni salajane metsatukk, üles kõpitsetud suvila mererannas või igapäevast äralõigatud kaljusaar avamere eeslaval. Eestlaste jaoks on mets see paik, kuhu tihti muu müra eest põgenetakse. Kuhu aga on eestlastel minna, kui järgmised 50 aastat sarnaste suurenevate raiemahtudega jätkame?

Üheks oluliseks probleemiks Hiiumaa metsade majandamisega seoses on fakt, et 95% Hiiumaal lõigatud metsast veetakse saarelt välja, mistõttu jääb väga vähe selle väärtusest kohalike inimeste kätte. Samas aga väärispuitu (nt saematerjali ehituseks) veetakse sisse. See on üsnagi ebaloogiline. Kas hiidlaste eesmärgiks peakski olema pealinna härrade kukrute täitmine? Metsa majandamise tegevustes tuleks võimalikult palju tagada läbipaistvus. Ühiskonna teadlikkus metsatööstuse rollist heaolu loomisel on madal ning seda peaks tõstma. Riigimetsade puhul on ülimalt tähtis avalikkuse kaasamine. Kui olulise tähtsusega mets asub aladel, mille osas on kõrgendatud avalik huvi (nt. külapiirkond), siis tuleks avalikkust kaasata just nendes kõnelustes, mis seda metsamaad puudutavad. Läbipaistev suhtlus riigimetsa puudutavate protsesside puhul on see, mis ka kohalikes elanikes turvalisuse ja kindlustunde loob. Kohalike elanike teavitamine on eriti tähtis olukorras, kus metsa võetakse maha kultuuripärandi ja looduskoosluste kaitsmise eesmärgil. Tegelikult ei ole raie tihtipeale toimunud raha teenimise eesmärgil, vaid poollooduslike koosluste säilitamiseks või taastamiseks, kuid puuduliku infovoo tõttu tekitavad taolised raied vaid paanikat. Teavitame, kaasame ja informeerime.

Lääne-Eesti saari tuntakse kui puutumata looduse ala. Seetõttu on Hiiumaa üks väheseid omavalitsusi väljaspool suurlinnasid, kus elanikkond järjepidevalt kasvab. Üks põhjusi on see, et paljud saavad kaugtööd teha ja hindavad sealset puutumata loodust. Oluline on ka valdkondlike uute töökohtade loomine. Hetkel tegutsevad Hiiumaal metsa majandamise ja töötlemisega väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kuid ehk vajaks Hiiumaa üht suuremat ja tugevamat ettevõtet, kes kohalikul tasandil tööd pakuks? Kaitseala valitseja on riik. Protsentuaalselt aga on Hiiumaast väga suur ala selline, kus raiet ei tohi teha. See ongi tee tasakaaluni metsade majandamise ja säilitamise vahel: riik omab samaaegselt kaitsealust ala kui ka majandatavat metsa.

Jätkusuutlikkuse tagamiseks istutame ju meiegi tulevastele põlvedele metsa, mida tulevikus meie järeltulijad potentsiaalselt väärindada saaksid.