Samal ajal, kui eestlased rõõmsalt jaanipühi tähistasid, tühistas USA Ülemkohus kohtuotsuse, mida tuntakse nime all «Roe versus Wade». See 1973. aastal vastuvõetud otsus andis naistele õiguse põhiseaduse alusel aborti teha.

Nüüd, peaaegu pool sajandit hiljem, on Ülemkohus otsustanud, et abordi tegemine ei ole enam naise õigus ning on iga osariigi enda otsustada, kas abort keelustatakse või kui tugevad meetmed abordi tegemisele rakenduvad.

Info selle kohta, et kõnealune otsus võidakse tühistada, oli avalikku meediasse lekkinud juba varem ning seetõttu ei olnud pärast šokeerivat otsust üllatuseks, et vabariiklaste juhitavad osariigid tegid kiireid liigutusi selle nimel, et abort saaks kohe keelustatud. Näiteks Louisiana osariigi vast kinnitatud abordiseadus näeb ette, et isegi vägistamise või verepilastuse korral ei tohi rasedust katkestada, ning Missouris on lisaks eeltoodule abordi esilekutsumine karistatav kuni 15-aastase vanglakaristusega.

OTSUS ROE versus Wade oli mitmes mõttes märgiline: lisaks sellele, et see võimaldas naistel ise teha oma keha ja tulevikku puudutavaid otsuseid, andis see pikas perspektiivis neile võimaluse paremat haridust saada, karjääriredelil ronida ja täisväärtuslikku elu elada. Nüüd oleme läinud ajas justkui 50 aastat tagasi. Kas oleme teel sellesse aega, kus naised pidid soovimatu raseduse katkestamiseks leidma illegaalse ja ohtliku viisi? Millist eeskuju näitab see noortele naistele, kes on üles kasvanud ühiskonnas, mis väärtustab õigust oma keha üle otsustada? Milline on tulevik abordivastases ühiskonnas?

Reaalsus on see, et me näeme illegaalsete abortide hulga ja aborditurismi kasvu, lähisuhtevägivalla tõenäosuse suurenemist ning vaesuse, kuritegevuse ja suremuse drastilist kasvu. Ka saadab selle otsuse tühistamine välja sõnumi, et jah, abort on küll keelatud, aga vere- või lapsepilastuse, vägistamise, lähisuhte seksuaalvägivalla ja üleüldiselt naise elu ohtu seadmise eest antakse tugev patsutus õlale. Kas on see nüüd uus normaalsus või lihtsalt ühe ühiskonna väärastunud peegelpilt?

ON TÕENÄOLINE, et paljude eestlaste silmis on kõnealuse kohtuotsuse tühistamine midagi kauget. Ilmselt ei mõista paljud, miks me sellest rääkima peame. Iseseisvuse taastanud Eestis võeti praegu kehtiv abordiseadus vastu aastal 1998. Selle kohaselt võib katkestada vähem kui 12 nädalat kestnud raseduse. Kauem kui 12 ja vähem kui 22 nädalat kestnud raseduse tohib seaduse järgi katkestada juhul, kui rasedus ohustab naise tervist, sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus, raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvamist või rase on alla 15- või üle 45-aastane.

Meeldiv on tõdeda, et Eestis abortide arv üha väheneb. Noorte, 10–34-aastaste naiste seas oli 2021. aastal aborte 2491, samas kui pelgalt 10 aastat varem, 2011. aastal oli neid 5122.​

VÕIME SELLE arvu kahanemises tänada meie toimivat tervishoiusüsteemi, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavust ja muid tugisüsteeme. Selle arvu kahanemine ei tähenda aga, et võiksime jääda loorberitele puhkama ja mõtlema: «Aga meil on ju kõik väga hästi!» See tähendab, et peame endiselt toetama abordi kättesaadavust ja lubama naistel ise oma keha suhtes otsuseid vastu võtta. Me peame veelgi enam panustama tervishoidu ning seksuaalharidusse, et suurendada teadmisi seksuaalse nõusoleku, raseduse ennetamise ja seksuaaltervise vallas.

On selge, et otsuse Roe versus Wade ja abordiseaduste edasine käekäik on sügisel USA Kongressi valimiste üks põhilisi teemasid ning juhul kui vabariiklased Kongressis enamuse saavad, näeme ilmselt ka seda, et USA-s kehtestatakse üleriigiline abordikeeld.

Tuleb teadvustada, et ehkki ka meie ühiskonnas ja poliitmaastikul on inimesi ja organisatsioone, kes näeksid Eestit liikumas USA otsusega samas suunas, ei tohi me laskuda samale tasemele. Parempopulismi tõus kõikjal tähendab, et ka meie siin väikeses Eestis seisame silmitsi reaalse ohuga, et ühiskond järgib «vabade maa» negatiivset eeskuju.

Ka ees ootavate riigikogu valimiste kontekstis on ülimalt oluline teha kaalutletud ja õigeid valikuid parema tuleviku nimel. USA-s toimuv on allakäigutrepi esimene aste ja äratuskell liberaalidele, et peame võitlema tulihingelisemalt kui kunagi varem selle nimel, et Eesti sellel trepil ei komistaks ega kukuks.