24.-31.oktoober tähistati globaalset meedia ja infopädevuse nädalat. Selle tähistuse eesmärk on keskenduda sellele kuidas me infole ligi pääseme, seda otsime, kriitiliselt analüüsime ja kasutame ning milliseid samme vastavalt kogutud infole teeme. Maailmas, kus hetkel elame, on kõik eeltoodud tegevused ülimalt olulised ning peaksime varasemast veel enam suutma selle tohutu infohulga vahel orienteeruda. Infopädevus on sama oluline nagu oskused ja teadmised demokraatiast, võrdõiguslikkusest, mitmekesisusest ja inimõigustest.

Nii peavoolumeedias kui ka sotsiaalmeedias võib olla hetkel üpris keeruline liigelda, sest teabe hulk, mis igapäevaselt tarbijale peale tuleb, on üüratu. See on aga paratamatu, sest elame infoühiskonnas, kus toimub pidev informatsiooni loomine, jagamine, levitamine ja paratamatult ka sellega manipuleerimine. Asjale ei aita kaasa fakt, et valitsuses olevad erakonnad ja nende esindajad karjuvad igapäevaselt välja sõnumeid, millel pole ei tegu ega nägu. Kahjuks on aga väga suur hulk inimesi, kes neid samu sisutühjasid sõnu söögi alla ja söögi peale tarbivad. Ebaselge kommunikatsioon on väärinfo ristiema ning see mõjutab oluliselt pea iga eluvaldkonda.

Viimane hea näide sellest puudutab hiljutist kauaoodatud palgatõusu sisekaitse- ja haridusvaldkonnas. Väljaöeldud laused suurte protsentide ja ilusate rahanumbrite osas olid pealtnäha küll paljulubavad, kuid töötades ise samas valdkonnas ja kuuldes samu protsente hoopis teises kontekstis, tekkis paratamatult küsimus: mis on siis täis tõde? Tõde teavad reaalsuses vaid inimesed, kes konkreetse palgatõusuga otseselt seotud on. Inimesed aga, kes tarbivad igapäevaselt valimatul viisil peavoolumeediat ning võtavad endaga kaasa kõik seal öeldu, suutmata analüüsida seda kui pädevate andmetega on tegu, seda tõde ei tea. Nii väärinfot edasi jagades võivad nad olla meile julgeolekuohuks. Kui just mitte palgatõusu teemas, siis ilmselt näiteks sõja, julgeoleku, energiakriisi või toetuspoliitika osas.

Täna, minnes vastu külmale, pikale ja kallile talvele, on eelkõige oluline info, mis puudutab meie energiajulgeolekut. Info, mis annaks inimestele kindlustunde ka pikas perspektiivis. Enam ei aita ei rahvale paari koti küttepuude jagamine, parlamendierakondade debattides järjepidevalt üksteise võidu karjumine, selle üle arutlemine kas kohvi võib Riigikogu istungil juua ega Eesti rahvale aastast-aastasse samade tühjade lubaduste andmine. Aitab selge kommunikatsioon toimivate lahenduste osas, tagamaks see, et valeuudised ei läheks liikvele

ja väärinfo ei teeks korvamatut kahju. Eraldame terad sõkaldest ja analüüsime kriitiliselt millist teavet rahvale ette söödetakse.