Tanki ei ole vaja üle müstifitseerida, sest tank on vaid üks lahinguplatvorm, mis mitte kuinagi ei sõdi üksi, selgitab julgeolekuekspert Peeter Tali.

Saksamaa otsust anda Ukrainale 14 Leopard 2A6 ja lubada Leopard tankide re-eksport, peab pärast kuudepikkust scholtzingut (sotsiaaldemokraadist liidukantsler Olaf Scholtzi kõrvulukustavat mitteotsustamist) tervitama. Loodetavasti annab Saksamaa need tankid üle kiiremini kui Leopard 1 alusele ehitatud õhutõrjekahurid Gepard.

NATO ja Euroopa Liidu riigid Poola, Hispaania, Soome, Norra, Rootsi, Hispaania ja Taani on avaldanud Saksamaale nädalaid survet ja teatanud soovist anda oma tanke Leopard 2 Ukrainale. Nüüd avanes Ukraina toetajatele see võimalus.

Piisav kogus moodsaid tanke ja lahingumasinad võib koos oskusliku operatsiooni planeerimise, lahingujuhtimisega ja muude teguritega tuua Ukraina rinnetele muutuse. Tanki ei ole vaja üle müstifitseerida, sest tank on vaid üks lahinguplatvorm, mis mitte kuinagi ei sõdi üksi. Või kui sõdib, siis on suhteliselt lihtsalt hävitatav sihtmärk.

USA maaväe kindralleitnant erus ja nüüd mõttetankis töötav Ben Hodges on hinnanud, et Ukrainal on vaja sõtta murrangu toomiseks 4-5 rasket ehk siis soomusbrigaadi. Näiteks ühes Ameerika Ühendriikide soomusbrigaadi lahingugrupis on kuni 5000 võitlejat, 80 tanki, 160 jalaväe lahingumasinat, 18 liikursuurtükki, luure ja toetusmasinad.

Seega vajadus on kokku umbes 300-400 moodsat lahingutanki, 640-800 jalaväe lahingumasinat, 72-90 roomikutel liikursuurtükki ja siis toetusmasinad, nagu näiteks sillatankid, evakuatsioonimasinad, pioneerisoomukid, luuresoomukid, juhtimismasinad jne.

Uuemal ajal ei kasuta isegi suurriigid lahingurivistuses klassikaliseid tankipataljone, brigaade ja diviise. Reeglina sõdivad pataljonide ja brigaadide lahingugrupid. Pataljoni lahingugrupp võib koosneda näiteks 14 tankist, 30+ jalaväe lahingumasinast, tuletoetusest ehk siis liikursuurtükkidest või miinipildujatest ja toetussoomukitest.

90-100 tanki ja muude lahingumasinaga on võimalik formeerida Lääne relvastusega mehhaniseeritud brigaadi lahingugrupid. See loob soomusmanöövrivõime, ehk siis tulejõud, manööver ja kaitstus, mis läheb Vene vägedest läbi nagu tuline odaots. Tehnoloogiliselt jääb Venemaa maavägi kindlasti neile alla.

Muidugi on 14 tanki vähe, aga kuskilt tuleb alustada. Sakslaste Leopard 2 modifikatsioone on ehitatud alates 1979. aastast kuni tänaseni 3600 ning see on Euroopa Liidus ja NATO Euroopa liitlaste hulgas enim kasutatav tank. Tank on osalenud madala intensiivsusega konfliktides. Türgi armee kaotas Süürias kolm Leopard 2 A4, mis ei ole muidugi enam kaasaegsemad. NATO liitlased arendavad või on juba uuendanud tankid tasemele Leopard 2 A7. Leopard 2A6 tunneb ära tankikahuri pikema raua järgi ning samuti on oluliselt uuendatud vaatlus ja juhtimisseadmeid ning tanki kaitstust.

Ukrainlased vajavad muidugi tõsist ümberõpet, sest iga uus relvasüsteem vajab omandamist. Näiteks käib moodsate Lääne tankide laadimine käsitsi, sest see aitab tõsta tanki hukukindlust ja laadimise töökindlust. Tuleb korraldada kirju masinapargi hooldus, sidelahendused ja juhtimine. See võtab kõik aega.

Ukrainlased on kiired õppijad, sest sõda käib ja neil on tankide kasutamise kogemus ning oskused soomusmanöövri läbi viimiseks.

Ukrainlastel on logistiliselt kõige lihtsam võtta vastu Leopard 2, sest neid on Euroopas kõige rohkem, hooldamine on lihtsam ja paljud toetajad saavad pakkuda väljaõpet, tanke, varuosi ja hooldust.

Saksa relvatootjale Rheinmetallile ja Leopardid 2 on see tõehetk. Saksa tankid jõuavad sel sajandil täiemahulisse päris sõtta.