Keskerakonnast välja visatud Mihhail Stalnuhhin ostis eelmisel aastal Äripäeva andmetel 969 iseenda kirjutatud raamatut ja lasi need riigikogu kuluhüvitistena endale ka kinni maksta. Kokku maksid maksumaksjad Stalnuhhini raamatute eest 12 222 eurot ja seitse senti.

Faktilise märkusena olgu selgitatud, et Keskerakond viskas Stalnuhhini välja mitte kuluhüvitistega sahkerdamiste eest, vaid Eesti riigi vastase avalduse eest.

Aga see ei ole veel kõik. 2017 aasta kuluhüvitiste eest ostis keskerakondlane Stalnuhhin 4300 enda kirjutatud lasteraamatut. ERR uudisteportaali küsimustele vastates jäi tal õigust ülegi, sest nagu ta küsis retooriliselt, et kas ta teeb seda mitteametlikult ja kas see ei käi riigikogu kantseleist läbi?Keskerakondlasena liisis juhilubadeta, aga see-eest muidu toimekas Mihhail Stalnuhhin kõigepealt kuluhüvitiste eest autot oma abikaasale ja siis oma pojale. Neid näiteid on veelgi.

Keskerakondlane Martin Repinski sõitis riigikogu tööajal taksot eesmärgiga lisaraha teenida. Üks teine keskerakondlane, endine sotsiaalkomisjoni aseesimees Siret Kotka, kellele kuulus Tallinnas mitu korterit, elas üürikorteris ja kasseeris üürikorteri kulu sisse maksumaksja taskust. Kuidas läheb mitte ainult kohvimasinaga tembutanud keskerakondlasel ja endisel haridusministril Mailis Repsil, ei ole paraku juba tükk aega ajalehtede kohtukroonikast lugeda olnud. Keskerakond ise on kohtus rohkem kui ühe korra süüdi mõistetud. Aga see ei ole veel kõik. Parasjagu on Harju maakohtus käimas protsess Keskerakonna, Mihhail Korbi ja Hillar Tederi üle.

Tõsi, tänaseks on riigikogu muutnud autorentimise ja kuluhüvitiste korda. Halb uudis on see, et paraku on sovjetlikult mõtlevad ja tegutsevad tegelased oma rikutuses alati sammukese regulatsioonidest ees ning leiavad võimaluse, kuidas soomust teha, sest neil puudub nii au kui ka häbitunne. Isegi häbi ei ole. Häbi ei ole, valus ka ei ole. Empaatiavõimetud, sahkerdajatest poliitikud muserdavad, et mitte öelda lõhuvad, paratamatult terve riigikogu mainet ja meie inimeste usaldust demokraatia vastu. Kui keeruline peaks olema tajuda, et lisaks sõnadele on kommunikatsioon ka tegu ja pilt? Puudust kannatavate , halvasti toime tulevate ja vähemuste eest sõnades seisva erakonna eetiline kompass on katki, nagu ka erakonna strateegilise taseme poliitiline kommunikatsioon. Kui sõnad, teod ja pildid ei käi kokku, siis sellest saavad suurepäraselt aru ka valijad. Stenbocki maja ees piketeerimine, mis iganes plakatiga käes, tundub suhteliselt lihtsakoelise poliitilise palaganina ega päeva ei päästa.

Kuigi vanarahva tarkus õpetab, et küürakat parandab ainult haud, tahaksin ikkagi loota meeleparandusele, sest lootus sureb ikka viimasena. Seadustandev võim, ehk riigikogu peab andma selge märgi, et vana moodi jätkamine ei ole enam võimalik. Kriminaalkorras karistatud erakonna vabandused enesepuhastusest ei ole olnud ustavad. Eelviimaseks võimaluseks on õppida valu kaudu ja seepärast on vaja otsustavalt vähendada sellise retsidiivse erakonna rahastamist maksumaksja rahaga.