Vene taktikalise taseme komandörid on jäärapäised. Lisaks eiravad tankistid elementaarseid tankide lahingus kasutamise põhimõtteid, analüüsib julgeolekuekspert Peeter Tali (Eesti 200) vene väe hävingut.

Tankihävituslahing Vuhledaris näitab ilmekalt Vene sõjaväe ja eriti maaväe komandöride võimetust jätkuvalt kaotustest õppida, muuta taktikat ja parandada juhtimist. Juhtimisvead ja kehv väljaõpe võimendavad okupantide ebaõnnestumis ja kaotusi.

Kaos ja katastoof

Vene taktikalise taseme komandörid on jäärapäised ja paindumatud. Kui kõrgem staap püüab planeerida või plaani muuta, siis samal ajal on madalamad tasemed halvatud, kui lahing ei lähe esialgse plaani kohaselt. Lisaks sellele ei järgi Vene tankistid pahatihti lahingumäärustikke ning eiravad elementaarseid tankide lahingus kasutamise põhimõtteid.

Vene roodude, pataljonide ja brigaadide komandörid kipuvad järgima vankumatult esialgset lahinguplaani jätkates seda, mida nad juba tegid. Isegi kui plaan on katastroofiline ja viib nende allüksuste lahinguvõime ammendumiseni või üksuste kaotuseni. Kvantiteet ei lähe end targalt üles ehitatud liikuvkaitse vastu hõõrudes reeglina mitte kunagi üle kvaliteediks, vaid vastupidi, kvantiteedi kaotus toob kaasa moraali languse ja kvaliteedi kaotuse.

Tavaliselt jätkub sõdurite ja tankide hakklihamasinasse saatmine seni, kuni ei ole enam midagi saata või kui diviisi või armee taseme kindralid annavad majoritele ja polkovnikutele konkreetse käsu pusimine lõpetada ja teha midagi muud.

Vene vägedel ei olnud ilmselgelt Vuhledari ruumis kogenud tankikomandöre, paljud tankistid olid äsja ajateenistusse võetud sõdurid ja soomusüksused ei olnud korralikult kokku harjutatud. Valusad kogemused, kuidas ukrainlased aasta tagasi Kiievi lahingus Vene soomuskolonne varitsesid, ei olnud ilmselgelt Donbassi rindele jõudnud.

Miinid, droonid, Javelinid

Ukrainlased on Donbassi väikelinna Vuhledari ruumi üles ehitanud korraliku mitmekihilise tankitõrjesüsteemi, mis koosneb tankitõrjemiinidest, moodsatest lase ja unusta tankitõrjerakettidest Javelin, Ukraina oma pikamaa laserjuhitavatest tankitõrjerakettidest Stuhna-P (Skif), tankidest T-64 ja nende modifikatsioonidest, miinipildujatest, suurtükiväest kaasa arvatud mitmikraketihetjad. Mitmekihiline tankitõrje töötab reeglina niiviisi, et rakenduvad relvasüsteemid koondavad tapva jõu ühte maastikupunki ja lahinguhetke ehk momentumisse.

Ukraina 72. üksik mehhaniseeritud brigaad Mustad Zaporoožlased on loonud nutika liikuvkaitse ja rajanud mitu ettevalmistatud hävitusala (nn kill zone). Ukrainlaste taktika on juhtida pioneerivahendite, tule ja manöövriga Vene soomusüksused hävitusalasse ning siis hävitada. Vastaseid suunatakse peamiselt mineerimise ja tulega.

See on näinud välja niiviisi, et Vene kolonn liigub mööda teed, juhtsoomuk sõidab miinile või saab tabamuse, tankid ja soomukid keeravad kolonnist põllule eesmärgiga lahingukorda rivistuda, sõidavad taas miinidele, jäävad tanktõrjerelvade ja suurtükiväe tule alla ning üks vaatus tõrjelahingust on taas läbi.

Venelased üritavavad lahingsapööride ning pioneerimasinatega teeriste demineerida. Isegi kui okupantidel see õnnestub, siis mineerivad Ukraina pioneerid järgmiseks hommikuks alad taas ning Vene tehnika ja sõdurite hävitamine tulekotis kordub. Metoodiliselt. Ukraina kasutab lahingu juhtimiseks meisterlikult erinevaid droone ehk siis mehitamata lennuvahendeid.

Sel viisil riivisid ukrainlased täiesti olematuks lisaks muudele Vene III armee üksustele Vaikse ookeani laevastiku 155. kaardiväe merejalaväe brigaadi, mida oli tugevdatud tankidega T-80. Kuna käsku ei ole muudetud, siis sõidavad venelased kolonnis järgmisel ja ülejärgmisel päeval taas tapmistsooni sisse.

Ukrainlased ütlevad, et Venemaa on kaotanud Vuhledaris kolm nädalat kestnud «Ukraina sõja suurimas eepilises tankilahingus» kokku vähemalt 130 tanki ja muud soomukit.

Surmalõks

Mykilske linna lähedale maante TO509 teeristile loodud tapmistoonist on saanud Vene vägedele veider surmalõks. Ukrainlased on teeristi mineerinud, varitsevad droonide ja tankitõrjerakettidega relvastatult lähialal. Sellest kurikuulsast tapmistsoon sotsiaalmeedias saamas meem.

Venelased jätkavad üritamast. Ikka veel. Pärast nädalaid kestnud varitsusi on ristmik täis tosina või enam hävitatud tanki ja lahingumasina vraki. Tapjaristmiku viimane ohver oli jalaväelahingumasin BMP-2.

Ukraina ülemate sõnul oli Venemaa nädalavahetuseks kaotanud nii palju tanke ja lahingumasinad, et oli sunnitud jätkama ründamist ainult jalaväega, mis on Ukraina suurtükiväele kerge saak.