Iga väljaõpetatud tankisti erutab tankiteema metsikult, sest tank on ilmselgelt ülemüstifitseeritud relvasüsteem. Paraku ei ole iga roheline ja mürisev asi tank ning ainult tankid ei too moodsas sõjas lahinguväljal murrangut.

Piinlikult veninud scholzing ehk lõputu venitamine ja lubaduste mittetäitmine on läbi. Saksamaa sotsiaaldemokraadist liidukantsler Olaf Scholz andis kasvanud rahvusvahelisele survele järele ja lubas saata Ukrainasse 14 Leopardi tanki 2A6, ning mis kõige tähtsam: nõustus Leopardi tankide reekspordiga teistest riikidest Ukrainasse. Leopardide tootjamaana on just Saksamaa otsustada, kuhu nende valmistatud relvasüsteeme võib müüa või kinkida.

Millega ukrainlased sõdivad

Ukraina relvastuses on nende omad Nõukogude päritolu T-64, T-72, T-80, T-84. Nõukogude esimese automaatlaadijaga tanki T-64 sünnikodu on Harkivi tankitehases. T-80 ja T-84 on selle tanki edasiarendused. Lisaks sõdivad Ukraina tankistid venelastelt ära võetud masinatega T-62, T-64, T-72, T-80, T-90. Ukrainas on nähtud ka maailmas enim toodetud tanki T-55.

Poola on saatnud Ukrainasse T-72 modifikatsiooni PT-91 Twardy. Ukraina Nõukogude päritolu lahingutehnika hävib, kulub ja ka moonaga ei ole lihtne, sest varud on ammendumas. Vene tankide ja muu relvastuse kasutajad on peamiselt Aasia ja Aafrika riigid.
Kõige rohkem Vene tanke on Indial. Võiks loota, et pärast tõehetki Ukraina lahinguväljadel, kui terve maailm on näinud, kuidas Vene tankid plahvatavad ja põlevad nagu säraküünlad, loobub India Vene soomustehnikast ja müüb selle metsiku allahindlusega ukrainlastele, aga pigem on see praegu soovmõtlemine.

Ukrainlased on kogenud, kui tõhusad on lääne suurtükiväe relvad võrreldes Nõukogude suurtükkidega, nii järelveetavad haubitsad, liikursuurtükid kui ka raketisüsteemid. Lääne suurtükivägi on täpsem, suurema tuleulatusega ja kiirem. Suurtükiväeduellides mängib võtmerolli vastase avastamine, olukorrateadlikkus ja tulejuhtimine. Ukrainlased on tänu moodsale suurtükiväele initsiatiivi haaranud.
Piisav kogus moodsaid tanke ja lahingumasinad võib koos oskusliku planeerimise, lahingujuhtimise ja muude soodsate teguritega tuua Ukraina rinnetele oodatud läbimurde.

Samas ei tohi isegi kõige moodsamat tanki üle müstifitseerida, sest tank on vaid üks lahinguplatvorm, mis kunagi ei sõdi üksi. Või kui sõdib, siis on suhteliselt lihtsalt hävitatav sihtmärk. Purustava soomusmanöövri lahutamatud osad on lisaks planeerimisele ja juhtimisele õhutoetus, õhutõrje, kaudtuletoetus, pioneeritoetus, jalaväetoetus, logistiline toetus ja veel kord logistiline toetus.

Alahinnata ei saa ka psühholoogilist survet, sest Vene tankist ei pruugi isegi näha Leopardi või Abramsit, kui juba avastab end Jossif Kobsoni kontserdilt. Vene tankide konstruktsioon on paraku selgelt ebaõnnestunud ja eluohtlik. Vene tankiüksuste manöövriloogika on tankide suur hulk nagu jalaväegi puhul kahuriliha mass.

Tankilahingud 20 aastat tagasi

Viimane suur lääne ja Vene tankide vastasseis oli kaks kümnendit tagasi Iraagi sõjas. Ameeriklaste M1A1 Abramsid ja brittide Challenger 2 ei jätnud iraaklaste T-55, T-62 ja T-72 modifikatsioonidele mingeid võimalusi. Venelased lohutasid toona ennast ja oma relvastuse ostjaid, et iraaklastel olid mitte just kõige moodsamad tankid ja kehvem väljaõpe, ning asusid oma tanke kodus uuendama. Selleks osteti näiteks Prantsuse firma Thales vaatlus- ja juhtimisseadmeid.

Oma tanke uuendavad pidevalt muidugi ka kõik lääneriigid. Lääne tankide paremus tuleb ilmekalt esile vaatlus- ja juhtimisseadmete tehnoloogilises ülekaalus, tõhusamas soomuskaitses ja paremas manöövervõimes. Lääne tank avastab vastase tanki esimesena, tulistab esimesena, tabab esimesena. Tanki meeskond on paremini kaitstud ning tank suudab liikuda maastikul 50-55 km tunnis ja teel 70 km tunnis. Hea soomuskaitse ja võimsa mootori tõttu on lääne tankid Vene omadest kuni kolmkümmend tonni raskemad.

Ukrainlased ütlevad, et nad vajavad maa vabastamiseks vähemalt 300 moodsat tanki. Lääne kunagised planeerijad ja tänased mõttetanklased on hinnanud, et Ukrainal on sõtta murrangu toomiseks vaja neli-viis soomusbrigaadi. Näiteks ühes Ameerika Ühendriikide soomusbrigaadi lahingugrupis on kuni 5000 võitlejat, 80 tanki, 160 jalaväe lahingumasinat, 18 liikursuurtükki, luure- ja toetusmasinad.

Seega on vaja kokku umbes 300-400 moodsat lahingutanki, 640-800 jalaväe lahingumasinat, 72-90 roomikutel liikursuurtükki ja siis toetusmasinaid, nagu näiteks sillatankid, evakuatsioonimasinad, pioneerisoomukid, luuresoomukid, juhtimismasinad.

Hiina, Pakistani ja India sõjapidamist ma ülemäära ei tunne, aga uuemal ajal ei kasuta isegi suurriigid lahingurivistuses klassikalisi tankipataljone, -polke, -brigaade ja -diviise. Üldjuhul sõdivad soomus- ehk mehhaniseeritud pataljonide ja brigaadide lahingugrupid. Pataljoni lahingugrupp võib koosneda näiteks 14 tankist, 30 jalaväe lahingumasinast, tuletoetusest ehk liikursuurtükkidest või miinipildujatest ja toetussoomukitest. Või siis 28 tankist ja 16 jalaväe lahingumasinast.

Ehk siis see, mida britid ukrainlastele lubasid - 14 tanki Challenger 2 ja jalaväe lahingumasinad - on üks pataljoni lahingugrupp või veidi rohkem. Ameeriklaste lubatud 31 M1A2 Abramsit ja üle 60 jalaväe lahingumasina Bradley võimaldavad luua kaks pataljoni lahingugruppi. See on kokku juba üks raske brigaad, kui lisada veel toetusüksused. Ameeriklased annavad oma tehnikaga kaasa ka logistika, aga Abramsite logistika on ulatuslik ja vajab omandamist.

Liitlaste tankid Euroopas

NATO ja Euroopa Liidu liitlastel on relvastuses brittide Challenger 2, prantslaste Leclerc, ameeriklaste Ml Abramsi modifikatsioonid, itaallaste Ariete, sakslaste Leopard 2 modifikatsioonid ja lõunakorealaste Black Panther.

Relvastuses olevad Nõukogude tankide T-64 ja T-72 modifikatsioonid, Leopard 1 ja M60 Pattoni võib kõrvale jätta, sest need ei kvalifitseeru moodsateks tankideks. Isegi sakslaste Leopard 2 A4 kõõlub piiri peal.

Britid on lubanud anda ukrainlastele tankid Challenger 2, mis on ainus moodne tank, mille kahuril on vintraud ning mürsk ja laeng on unikaalselt eraldi. Soomuse koostis on salastatud ja see on Abramsi kõrval üks raskemaid lahingutanke. Tankil on korralik teenistuskäik lahinguväljalt, seda on pidavalt täiustatud. Britid on kaotanud lahingus ainult ühe tanki, mida Basra all Iraagis tulistas teine Challenger 2. Praegu käib töö Challenger 3 mudeli kallal.

Prantslaste Leclerci (1 ja 2 ja XXI) tankid on ainsad lääne moodsad tankid, millel on automaatlaadur ja seetõttu kolmeliikmeline meeskond. Tank sõdib praegu Jordaanias. Mõned tankid on Jeemeni kodusõjas viga saanud, aga ühtegi ei ole täielikult hävitatud. Vene päritolu tankitõrjesüsteem Konkurs ei suutnud Leclerci hävitada, kuigi tappis juhi.

Itaallaste tank Ariete on ainult itaallaste relvastuses ja teadaolevalt ei ole see tank päris sõjas käinud. Arietet saab näha Lätis, näiteks kui NATO pataljoni lahingugrupp paraade korraldab.

Ameeriklaste Ml Abramsi modifikatsioone on alates 1979. aastast toodetud üle 10 000 ja need on osalenud kõigis sõdades, kus ameeriklased on jala maha pannud. Seda tanki on pidevalt täiustatud. USA tankide miinuseks on suur ja keeruline logistiline toetuskett, mida olen ise näinud Iraagis ja natuke ka Tapal.

Abramsil on põhimõtteliselt sama litsentsi alusel toodetud tankikahur nagu sakslaste Leopard 2-1, seda arendati alguses NATO põhitankiks ning siis läks arendus Euroopas ja Ameerikas eri radu pidi, sest ameeriklased kaotasid sakslaste järele oodates kannatuse.

Liitlaste põhitank Euroopas

Leopard 2 modifikatsioone on ehitatud alates 1979. aastast kuni tänaseni ja see on NATO Euroopa liitlaste hulgas enim kasutatav tank. Saksamaa ja Holland otsustasid pärast külma sõja lõppu vabaneda sadadest Leopard 2 A4dest ja A6test ja seetõttu jätkus neid paljudesse riikidesse. Soome ja Poola vahetasid välja sajad T-72d Leopardide vastu. Leoparde on lubanud anda lisaks Saksamaale ka Poola, Kanada, Hispaania, Soome, Norra, Rootsi ja Taani. Näiteks Hispaania ja Soome ladudes seisab kokku üle 200 Leopard 2 A4.
Tank on osalenud madala intensiivsusega konfliktides. Türgi armee on kaotanud Süüria kodusõjas mõned Leopard 2 A4d, mis ei ole enam kõige nüüdisaegsemad. NATO liitlased uuendavad tankid tasemele Leopard 2 A6, A7 ja veel edasi. Leopard 2A6 tunneb ära tankikahuri Rh-120 L/55 pikema raua järgi ning samuti on täiustatud vaatlus- ja juhtimisseadmeid ning tanki kaitstust. Pikem raud annab suurema algkiiruse mürsule, mis läbistab tõhusamalt soomust. A7 vaatlus ja juhtimine on digiteeritud ning soomuskaitset on tõhustatud.

Ukrainlastel on kõige lihtsam võtta vastu Leopard 2sid, sest neid on Euroopas kõige rohkem, hooldamine on lihtsam ja paljud toetajad saavad pakkuda väljaõpet, varuosi ja hooldust. Tuleb korraldada masinapargi hooldustoetus, ehitada sidelahendused ja juhtimine. See võtab aega. Ukrainlastel on ees tõsine ümberõpe, sest ainult Leclerc on automaatlaadijaga nagu Vene tankid. Kõigi teiste moodsate lääne tankide laadimine käib käsitsi, sest see aitab tõsta tanki huku- ja töökindlust.

Ukrainlased on kiired õppijad, sest sõda käib ja neil on tankide kasutamise kogemus ning oskused soomusmanöövri läbiviimiseks. Poolakad on juba lubanud lühendada väljaõppeaega viiele nädalale.

Saksa relvatootjale Rheinmetallile ja Leopard 2-le on see tõehetk, sest Saksa tankid jõuavad esimest korda sel sajandil päris sõtta.

Saksa jalaväe lahingumasinad Marder on muidugi algselt ebaõnnestunud ja jäävad selgelt alla isegi eakaaslastele. 10,15 või rohkem aastat tagasi, kui päevakorras oli nende ostmine või saamine Eestile, hinnati need ajale jalgu jäänuks. Ameeriklaste Bradley on järeleproovitud sõjaratsu, ent logistika tagamine on taas laiaulatuslik.

Kõik lahingumasinad, mis on ratastel, nagu prantslaste AMX10 või ameeriklaste Stryker M1128 MGS, ei ole tankid ega kergetankid. Jah, neil võib olla suur roll operatsioonides, nagu näiteks Izjumi vabastamisel, aga see ei ülenda lahingumasinat tankiks.

Sotsiaaldemokraadist liidukantslerit Olaf Scholzi kaks nädalat tagasi Leclerci tankide pakkumisega valusalt survestanud president Emmanuel Macron on taas haaranud julgeolekupoliitilise initsiatiivi ja mängib Prantsusmaad suureks võimalusega saata Ukrainasse mitmeotstarbelised hävituslennukid Mirage 2000.

Lääne tankid

Leclerc
• Prantsusmaa • Tootmises 1990-2008 • 120 mm sileraudne automaatlaadimisega kahur, 40 mürsku • Toodetud üle 860 • Relvastuses: Prantsusmaa, Araabia Ühendemiraadid, Jordaania • Osalenud Jeemeni kodusõjas 2015. a

Ml Abrams, MIAI Abrams, MIA2 Abrams
• Ameerika Ühendriigid • Tootmises alates 1979. a kuni praeguseni • 120 mm sileraudne kahur, 40-42 mürsku • Toodetud üle 10 000 • Relvastuses: USA, Egiptus, Poola, Iraak, Kuveit, Austraalia, Saudi Araabia, Maroko, Taiwan • Iraagi sõda 2003. a, madala intensiivsusega konfliktid üle maailma

Leopard 2 ja modifikatsioonid
• Saksamaa • 120 mm sileraudne kahur Rh-120 L/44 või Rh-120 L/55, 42 mürsku • Tootmises alates 1979. a kuni praeguseni • Toodetud üle 3600 • Relvastuses: Austria, Kanada, Hispaania, Tšiili, Tšehhi, Taani, Soome, Saksamaa, Katar, Kreeka, Türgi, Ungari, Indoneesia, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rootsi, Singapur, Slovakkia, Šveits, Türgi • Madala intensiivsusega konfliktid

Challenger 2
• Ühendkuningriik • Tootmises 1993-2002 • 120 mm vintrauaga kahur, 47 mürsku • Toodetud 450 tanki • Relvastuses: Ühendkuningriik, Omaan • Iraagi sõda 2003. a

Ariete
• Itaalia • Tootmises 1995-2002 • 120 mm sileraudne kahur, 42 mürsku • Toodetud 200 • Relvastuses: Itaalia

"Vene tankist ei pruugi isegi näha Leopardi või Abramsit, kui juba avastab end Jossif Kobsoni kontserdilt. Vene tankide konstruktsioon on paraku selgelt ebaõnnestunud ja eluohtlik."
Prantsuse tanki Leclerc iseärasuseks on automaatne laadimissüsteem. Ka Prantsusmaa võib oma tanke Leclerc saata Ukrainale, peaminister Elisabeth Borne on teatanud parlamendi ees, et seda võimalust analüüsitakse. Pildil olevad tankid osalesid Jeemeni kodusõjas.