Probleem: süvenev polariseerumine ning domineeriv arusaam, et võitjal on alati õigus. Majanduses ilmneb see kasumi suuruse idealiseerimises ning maksudest kõrvalehoidumise õigustamisena.

Taustateadmised

Maailma poliitika suundumusi kujundavad suurriikide juhid on saanud aru, et nende võimutäiust vähendab rahvusvaheliste kontsernide kasvav mõjujõud. Nii ongi nad otsustanud hakata piirama nende, eriti aga digitaalses majanduses domineerivate virtuaalsete ettevõtete tegevusvabadusi ning nende võimalusi hoida kõrvale maksude tasumisest. Kui Hiina Rahvavabariik näeb lahendusena NEP’i (viide Nõukogude Venemaa „Uuele majanduspoliitikale“) lõpetamist ja eraettevõtluse riigistamist, siis modernsete riikide valitsejad on keskendunud maksusüsteemi aukude sulgemisele. Kuna käibemaksupettuste kõrval on suurimaks probleemiks ettevõtte tulumaksu tasumisest hoidumine, siis on riiklik bürokraatia võtnudki ette selle teema. Kui algul üritati kehtestada ühtse äritulude maksustamise süsteemi Euroopa tasandil, siis nüüd võeti see asi ette juba globaalsel tasandil. 

Eesti tulumaksusüsteem üldse ja ettevõtte tulumaksu süsteem eraldi on silma paistnud oma lihtsuse ja efektiivsusega. Tulumaksuseaduste maht on riikides, kus kehtib tavapärane ettevõtte tulumaksu süsteem, mitmest tuhandest kuni 16 000 leheküljeni (Suurbritannias, vt Pilt 1) ning nende riikide maksude kogumise kulu on 1-2% laekunud tuludest.  Võrdluseks, Eesti üks ja kõikehõlmav tulumaksuseaduse tekst mahub vähem kui 100-le leheküljele ja maksuhaldusele kulub 0,3%. Kui lisada nendele veel maksukohustuse vältimisest tekkinud riigieelarve tulu kaotused, siis on pilt veelgi drastilisem (vt Pilt 2). Ning kuigi Eesti ettevõtte tulumaksu laekumised on EL liikmesriikide hulgas tagantpoolt lugedes kuues (vt Pilt 3), on ta samas absoluutselt kõige efektiivsem ja ettevõtjatele vähim kulusid tekitav.    

Maksureform

OECD ja G20 poolt algatatud globaalse maksureformiga on tänaseks ühinenud 136 riiki, milliste ettevõtted toodavad 90% maailma SKP-st. Projekti eesmärgiks on suurte rahvusvaheliste kontsernide poolt teenitud kasumi maksustamine ja selle õiglasem jagamine riikide vahel. Kuna projektiga ei ühinenud vaid Keenia, Nigeeria, Pakistan ja Sri Lanka, siis kaldun arvama, et see on hea, et Eesti ei jäänud sellesse seltskonda. Planeeritav maksureform on ametlikus kõnepruugis kahe sambaline. 

Esimese samba eesmärgiks on allutada 100 suurima ja kasumlikuma rahvusvahelise kontserni äritulud maksustamisele nii, et see laekuks riikidele, kus tulu on teenitud. Eestile ei teki sellest mingit kahju, ennemast ilmselt kasu, kuigi natuke. 

Teise samba eesmärgiks on allutada ettevõtted, mille tulud on suuremad kui 750 miljonit eurot, ühtsele ettevõtte tulumaksu süsteemile ja maksustada nad minimaalselt 15% tulumaksuga. Umbes 7 aasta pärast plaanitakse süsteemi veelgi laiendada … ilmselt väiksema tulususega ettevõtetele.   

Soovitus Eesti ametnikele

1. Eesti jaoks on eelpool kirjeldatud põhjusel kõige olulisem säilitada senine kord, et ettevõtte iga-aastast tuludeklaratsiooni ei juurutata, kuid selle asemele tunnustatakse iga-aastast majandusaruannet, mida ettevõtted ka praegu esitavad. 

2. Keerulisem on lugu 15%-se minimaalse tulumaksuga. Meie praeguses Tulumaksuseaduses on  säte (TuMS § 501), mille järgi regulaarselt dividende maksev ettevõte peab tasuma ettevõtte tulumaksu vaid 14% (tegelikult siiski netotulu 100/0,86= brutotulu 116,28x14%=16,28) s.t väljamakstava 100 euro pealt tuleb lisaks maksta 16,28 eurot MTA-le, sest vaid siis loetakse see ettevõtte tulumaksuks. Kui maksu summa peetaks kinni väljamakstavast 100 eurost, loetakse see kapitali tulumaksuks, mis laekub selle riigi eelarvesse, mille resident dividendi saaja on ning Eesti loetaks maksuparadiisiks. 

Eesti võiks nimetatud miinimummäära tõsta 15%-le ja kehtestada korra, et ettevõte peab oma teenitud kasumist vähemalt … % maksma välja dividendidena. Kuna ka teistes riikides lubab ettevõtte tulumaksuseadus teha eraldis tulevaste investeeringute reservi sellelt tulumaksu tasumata, siis võime ka meie käsitleda ülejäänud osa samuti tulevaste investeeringute reservina. Ja kui ettevõttel pole kasumit, siis ei pea ta ka tasuma avansilist tulumaksu. 

Lõpetuseks  

Eesti maksusüsteem on seni püüdnud olla võimalikult lihtne ja laiapõhjaline, s.t ilma eranditeta, mis vabastaks määratud tulusid või valitud isikuid maksukohustusest ning on põhiliseks tuluallikaks juristidest maksukulude planeerijatele. Eesti 200 soovib veelgi lihtsustada Eesti maksusüsteemi ja vältida selliseid lahendusi, mis muudaks maksusüsteemi keerukamaks ning annaks maksueeliseid või koguni maksuvabastusi üksikutele, valitud ettevõtjatele. 

Paul Tammert

Majandusteadlane ja ettevõtja

Pilt 1. Inglise tulumaksuseadus, mille esimeses köites in 7586 lehekülge tihedat teksti. 

Pilt 2. Maksude kõrvalehoidumisest tekkinud riigieelarve tulude kaotuste suurused riigiti (2015). Allikas: Statista.

https://www.statista.com/chart/17133/tax-evasion-cost-to-eu-countries/

Pilt 3. Ettevõtte tulumaksu laekumised suhtes antud riigi SKP’sse (2014). Allikas EU Parliament.

https://www.europarl.europa.eu/news/en/headlines/economy/20160530STO29669/corporate-taxation-the-fight-against-tax-avoidance