Juuli oli kuu, milleks oleme pikalt ette valmistutud. Nimelt oli lõpuks käes aeg NATO tippkohtumiseks, mis toimus 11.-12. juuli Leedu pealinnas Vilniuses. NATO tippkohtumise kuumaks teemaks oli muidugi Ukraina ning edasised sammud seoses Ukraina NATO liikmelisusega, kuid unustada ei saa ka Rootsit ning Rootsi liikmelisust.

Tippkohtumise kahe päeva kokkuvõtteks võib öelda, et saame toimunud arengutega rahule jääda. Liitlased leppisid kokku järgmised konkreetsed sammud, kuidas Ukrainast saab täieõiguslik NATO liige. Otsus loobuda liikmesuse tegevuskavast Ukraina NATOga liitumise protsessis on selge märk, et liikusime edasi Bukaresti 2008. aasta otsustest ja nüüd on Ukraina NATOga liitumine lähemal kui kunagi varem. Samuti tehti kokkulepped Ukraina pikaajalise toetamise osas ning loodi NATO-Ukraina nõukogu, mille esimene kohtumine president Zelenskõiga toimus juba tippkohtumise ajal.

Ka Rootsi liikmelisuse osas saime meeldivaid uudiseid. Kui enne tippkohtumist oli kartus, et Türgi võib mitte toetada Rootsi liitumist, siis kompromiss, mis kahe riigi vahel leiti, kinnitab, et Rootsi liitumine on lähituleviku küsimus. Lisaks liitumisküsimustele kinnitati ära ka NATO uued regionaalsed kaitseplaanid ning kaitsekulutuste tõstmine vähemalt 2% SKP-st kõikides liikmesriikides. Jätkuvalt ollakse ka ühel meelel, et Venemaa kujutab suurimat ohtu alliansile.

Kuigi tippkohtumise järgselt on juuli läinud puhkuse laines, siis on oluline märkida ära, et kuu lõpus, 26. juulil, tegime koos Balti välisministritega avaliku pöördumise Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele (ROK), milles rõhutasime, et piirangud Venemaa ja Valgevene sportlaste osalemisele rahvusvahelistel võistlustel peavad püsima, kuni sõda Ukraina vastu jätkub. Kuigi ROK tegi otsuse, et Venemaa ja Valgevene sportlased ei saa 2024. aasta Pariisi olümpiamängudele ametlikke kutseid, siis on oluline taga ka see, et nad ei saaks osaleda ka neutraalsuse katte all.

Ilusat suve jätku kõigile!