17. AUGUSTIL tegi elektri hind börsil mäletatavasti rekordi: üks kilovatt-tund elektrit maksis neli eurot, ühes käibemaksuga ligi viis. Elektri kõrge hinnaga nööritakse tavatarbijaid, ent samamoodi on hädas kohalikud omavalitsused ja ettevõtted. Ebakindlus süveneb ja hirmutab, tekitab tarbijates protestiindu ja ärevust, ent viimase kümnendi valitsused ei ole lillegi liigutanud, et tegeleda probleemi sisulise lahendamisega ehk Eestis elektritootmise suurendamisega.

Miks on Eestis elekter nii kallis? Sest meil on üsna vähe odavat kohalikku elektritootmist. Eestis puudub hüdroenergia. Tuulest ja päikesest toodetava elektri osakaal on kõikuv, sest päike Eestis kogu aeg ei paista ja tuul kogu aeg ei puhu. Põlevkivielekter on CO2 emissiooni tasude tõttu aga kallis ja parasjagu keskkonnavaenulik.

Viimane tuulepark avati Eestis 2013. aastal. Estlink 1 valmis aastal 2006 ja Estlink 2 aastal 2014. Kahest Estlinkist – 1000 MW – jääb Eestile selgelt väheks. Kõik suuremad investeeringud Eesti elektritootmisse ja -varustusse tehti aga kümmekond aastat tagasi. Eestisse ei ole tuuleparke viimase kümnendi jooksul juurde ehitatud, kuigi just tuul toodaks kõige odavamat elektrit. Ka Estlinkidele ei ole lisa tulnud. Tuumajaamast pole mõtet rääkidagi.

EESTI 200 töötas ühes valdkonna asjatundjatega välja võimalused, kuidas kodutarbijad, omavalitsused ja ettevõtted pääseksid elektrišokist võimalikult elusalt ja tervelt.

Esiteks on oluline asjaolu, et väiketootjate ja -tarbijate huvi ise elektrit toota kasvab. Elektrilevi sai teises kvartalis 3218 elektritootja liitumistaotlust ehk üle nelja korra rohkem kui mullu samal ajal. Kuid kõigest 1000-ga neist sõlmiti tootjaliitumise leping. Valitsus peab andma selged suunised Enefit Connectile ja Elektrilevile, et ettevõtted tõstaksid võrguehituse tempot. Anname võimaluse kõigile väiketootjatele, kes on juba ammugi ootel, et oma päikesejaam Elektrilevi võrku ühendada. See tagaks suurema koguse odava elektri jõudmise meie kõigini.

Teiseks tuleks Nord Pooli tingimusi reformida. Meie erakonna ettepanek on, et hinnalae peaks seadma 1000 eurole megavatt-tunni eest praeguseks juba 5000 euroni kerkinud lae asemel. Pakkujate nimed ja hinnad tuleks samuti avalikuks teha.

KOLMANDAKS on tähtis, et Eesti inimestele oleks lähenevaks talveks antud hinnakindlus. Seda saab teha börsilt lahkumata ja turuseadusi muutmata. Kogu elektri müüb ja ostab Eesti Energia börsi kaudu, aga pikaajaliste fikseeritud lepinguliste klientidega arveldatakse fikseeritud hindade alusel. Konkurentsiamet kinnitab fikseeritud paketi hinna ja sellega Eesti Energia müübki, ka ettevõtjatele. Eesti Energia juhatus ja nõukogu tuleb vabastada vastutusest alla turuhinna pikaajalise lepingute tegemisega kaasneva kahju eest.

Lisaks peaks valitsus kiirkorras otsustama pooleli olevate keskkonnasõbralike elektritootmise projektide lubade väljastamise, et peale järgmisel aastal Saarde vallas valmiva Utilitase tuulepargi lisanduks Eestisse lähematel aastatel teisigi uusi (mere)tuuleparke. Soome ja Eesti vahele tuleks ehitada veel üks või kaks uut Estlinki kaablit. Seeläbi saaksime Skandinaaviast odavamat hüdro- ja tuumaelektrit. Selle otsuse langetamine on valitsuse kätes.

Hoogsalt tõusnud energia hinnad on toonud riigikassasse sadu miljoneid käibemaksu- ja aktsiisieurosid. See raha tuleks suunata korteriühistute ja eramute soojustamise toetamisse senisest kaks korda suurema summa eest. Kaalumist vääriks ka turgu destabiliseeriva CO2 kvoodi süsteemi asendamine põhimõttega «Saastaja maksab».

Valitsus peab koostama pikaajalise kava ning langetama otsused, kuidas ja millises mahus Eestis lähemas tulevikus elektrit toodetakse. Eestist peaks 2030. aastaks saama elektrit eksportiv, mitte kalli hinna eest seda sisse ostev riik. Selleks on aga vaja kiiresti luua selge plaan, kuidas menetleda venitamiseta uute elektrijaamade planeeringuid ja lubasid. Riigi kõik ametid peavad töötama ühise eesmärgi nimel.