Soome ja Rootsi on alustanud kiiret ettevalmistust NATO-ga liitumiseks. Mida see Eesti julgeoleku jaoks tähendab?

Soome parlamendierakonnad tutvuvad praegu valitsuse koostatud julgeolekuraportiga ja võtavad seisukoha Soome liitumise osas NATOga. Lõpliku otsuse selleks teeb Soome president valitsuse ettepaneku alusel. Et Soome avalik arvamus on viimastel kuudel NATOga liitumise poole kaldunud, siis väga tõepärast alternatiivi NATOga liitumisele Soome aruteluruumis ei nähta. President Sauli Niinistö lubas oma seisukoha avaldada hiljemalt 12 mail. Ka Rootsi alustas selle küsimuse arutamist Riksdagis ning Soome välisminister Pekka Haavisto sõnul on võimalik, et Soome ja Rootsi NATOga liitumise otsus tehakse samal ajal.

NATOga liitumise protsessis on esimene samm riigi selge sooviavaldus alliansile. Siis pannakse kokku meeskonnad läbirääkimisteks ja kinnitatakse liitumiskõneluste põhimõtted. Seejärel kutsub NATO Soome ja Rootsi liitumiskõnelustele. Viimase käigus peavad Soome ja Rootsi tõendama, et suudavad täita NATO poliitilisi, sõjalisi, juriidilisi, ressursse ja julgeolekut puudutavaid nõudeid. NATO ning Soome ja Rootsi vaheline kõrge sõjaline koostegutsemisvõime muudab selle ilmselt üsna lihtsaks. Eesti liitumisprotsess NATO-ga 2000-te aastate alguses, milles ma otseselt osalesin, oli märksa keerulisem.

Periood kutsest liikmeks saamiseni on julgeoleku vaates kõige haavatavam ajavahemik, mil meie põhjanaabrid on kõigile teadaolevalt teel NATOsse, kuid neile ei laiene veel vastastikuse kaitse klausel. Selles faasis on tähtis, et vähemalt mõned NATO liikmesriigid oleksid valmis pakkuma Soomele ja Rootsile julgeolekugarantiid. Seda on ajakirjanduse andmetel teinud Suurbritannia ja USA - sõjalise kohaloleku suurendamise, ühisõppuste ning "tugeva poliitilise toetusega".

Kui läbirääkimised NATOga on lõpule viidud, allkirjastavad NATO liikmed Brüsselis Põhja-Atlandi nõukogus liitumisdokumendi ning Soome ja Rootsi saavad NATO vaatlejariigiks. Järgmisena peavad vastuvõtmise ratifitseerima kõik praegused NATO liikmesriikide parlamendid.

Selleks võib hinnanguliselt kuluda kuni kuus kuud, sest keegi ei tea, kuidas reageerivad Kreeka, Türgi või Ungari. Seetõttu on oluline, et Soome ja Rootsi saaksid liitumisavaldused esitatud enne NATO Madridi tippkohtumist juunis. Kui kõik läheb nii, nagu praegu paistab, siis on tõenäoline, et Soomest ja Rootsist saavad NATO uued liikmesriigid 2022. aasta lõpuks.

Mida see Eesti julgeoleku jaoks tähendab?

Esiteks, laieneb NATO võimalus Eestile appi tulla. Eesti julgeolekule on see väga hea uudis. Kui seni sidus Balti riike maismaad pidi NATO liitlastega vaid Suwalki koridor, siis nüüd muutub Balti riikide kaitsesügavus oluliselt suuremaks ja Suwalki koridori tähtsus Eesti jaoks väheneb.

Suwalki on linn Leedu-Poola piiril, Suwalki koridor aga tähistab 112 kilomeetri laiust tasandikku Leedu ja Poola vahel, kus on kaks maanteed ja üks raudtee ning mis piirneb ühelt poolt Kaliningradi oblasti ja teiselt poolt Valgevenega. Piirkond on Eesti julgeoleku seisukohalt tähtis, sest just Suwalki koridori on Eesti, Läti ja Leedu ainus maismaaühendus Euroopa Liidu ja NATOga.

Kui aga Venemaa Suwalki koridori sõjaliselt hõivaks nagu ta seda korduvalt Zapad suurõppustel harjutanud on, lõigataks kolm Balti riiki teistest NATO riikidest ära. Seega reaalne NATO vägede kiire juurdevool Balti riikidesse saaks toimuda peamiselt meritsi või õhu kaudu, mille tagamisel Rootsi ja Soome mängivad võtmerolli. Võimalus, et Soome ja Rootsi lennuväljad ja sadamad on NATO liikmesriikide lennuväljad ja sadamad, on Eesti kaitsele suur lisapluss. Soome ja Rootsi NATO-ga liitumine võimaldaks tekitada Skandinaavia ja Balti regiooni ühise julgeolekuruumi ja hõlbustaks sõjalise konflikti puhul oluliselt NATO vägede kiiret juurdevoolu ning manööverdamist kogu territooriumil.

Soome ja Rootsi sõjaline võimekus

Aga küsimus ei ole ainult Eesti kaitsmises. Stabiilsus, mida toob Soome ja Rootsi NATOga liitumine Läänemerele tervikuna, on Balti riikidele erakordselt oluline. Pea kogu Läänemeri muutub NATO sisemereks. Nii Soomel kui Rootsil on arvestatavad kaitse-eelarved. Nii Soomel kui Rootsil on tõhus sõjaline võimekus, eriti merel ja õhus. Põhjanaabrite mere- ja õhujõudude koosseisu kuuluvad muuhulgas allveelaevad, Hornetid ja F-35 hävitajad. Rootsi õhuvägi on üks Lääne-Euroopa suuremaid. Kõik see muudab oluliselt sõjalise jõu tasakaalu Läänemerel ja julgeoleku tase Põhja-Euroopas tõuseb märgatavalt.

Paraneb eelhoiatus ja heidutus

Eelhoiatuse osakaal praeguses julgeolekuolukorras on senisest veelgi tähtsam. Mida varem saame aimu potentsiaalse vastase kavatsustest, seda rohkem on meil aega ja valikuid reageerimiseks. Kui täna me aimame, mis toimub Soome või Rootsi õhu- ja mereruumis, siis peale Soome-Rootsi liitumist NATOga muutub piirkonna õhu- ja merepilt ühtseks tervikuks. Soomel on tugev mereseire ja nemad näevad ka seda, mis toimub Soome piirides Läänemeres vee all. See pikendab ettehoiatusaegasid ja parandab infovahetuse taset.

Eesti jaoks oli liitumine Euroopa Liidu ja NATOga lahendus dilemmale, millega kõik väikesed riigid paratamatult silmitsi seisavad: kuidas suurte seas ellu jääda. NATO on kaitseliit, mille liikmesus suurendaks tõenäoliselt nii Soome kui Rootsi otsest julgeolekut. Alliansi suutlikkus anda tuge artikkel 5 elluviimiseks kasvataks märkimisväärselt Soome ja Rootsi heidutusvõimet ja tõkestaks Venemaa valearvestuseriski.

Last but not least, Eesti saaks tähestiku järgi senise Prantsusmaa asemel Põhja-Atlandi Nõukogu laua taga uue pinginaabri – Soome.