Toon välja peamised märksõnad, mida Eesti 200 põllumajandusvaldkonnas oluliseks peab: toidujulgeolek, meie põllumajanduse konkurentsivõime ning keskkond.

Toidujulgeolek ning kriisid

Eesti toidujulgeoleku kindlustamiseks tuleb luua soodsad tingimused kodumaise toidutootmise arenguks, et tagada Eesti isevarustatuse taseme tõstmine nendes sektorites, kus Eesti varustamine toiduainetega pole tagatud, näiteks lihatootmine ja aiandus, samas säilitades nende valdkondade konkurentsivõime, kus Eestil on olemas rahvusvaheline konkurentsieelis ja ekspordivõime, näiteks piima- ja teraviljatootmine.

Põllumajandus- ja toidusektor vajab terviklikku riskijuhtimise poliitikat, mis pakub võimalusi tootmisega seotud erinevate riskide ning kriisidega toimetulemiseks, tagab tootmise stabiilse arengu ning soodustab põllumajandussektorisse täiendava kapitali kaasamist ja tehtavaid investeeringuid. Ettevõtjatele tuleb kättesaadavaks teha riigi poolt osaliselt toetatud kindlustus, laenud, tagatised ning tõsise kriisi puhul ka erakorralised toetused.

Välja tuleb töötada terviklik maapoliitika, mis hõlmab väärtusliku põllumaa kaitsmist toidujulgeoleku tagamiseks, vähem väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa kasutamist biomajanduse arendamiseks, strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel. Me peame parandama noorte põllumeeste juurdepääsu põllumaa ostmisele, et tagada maaelu jätkuvus.

Konkurentsivõime on edu alus

Milliseid otseseid tegevusi tuleks teha, et põllumeeste konkurentsivõimet parandada? Toon välja kolm konkreetset lahendust:

1. Oluliselt tuleb parandada Eesti toidutööstuse konkurentsivõimet, toetades selleks strateegilisi investeeringuid, tugevdades müügiedenduse tegevusi ja uute eksporditurgude avamist, mille eesmärgiks on liikuda kõrgema lisandväärtusega töödeldud toodete tootmise ja ekspordi suunas. Toetada tuleb ka põllumajandussaaduste kvaliteedikavade väljatöötamist ja rakendamist tarneahela paremaks toimimiseks tuleb soodustada ühistegevust ja tõkestada ebaausate kauplemistavade kasutamist. Ning imporditud toodete kontrolli Eesti turul tuleb tõhustada.
2. Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele tuleb Euroopa Liidu ühisturul tagada võrdsed konkurentsitingimused, sh tuleb tagada õiglased otsetoetused ELi ühise põllumajanduspoliitika raames, suurendada ÜPP riigipoolset kaasrahastamist, toetada aastatel 2023-2027 siseriiklikult Eesti põllumajandust ELi poolt lubatud maksimaalses määras ja soodustada kodumaist tootmist kaudsete toetuste suurendamise kaudu.
3. Tootmiskulude kiire tõusu leevendamiseks tuleb eelolevatel aastatel säilitada põllumajanduses ja kalanduses kasutatavale diislikütusele aktsiisimäär EL minimaalsel lubatud tasemel.

Keskkonnast ja energeetikast: usaldame teadlasi

Keskkonnapoliitikas tuleb keeldude asemel seada Eesti lähtepositsiooni arvestades realistlikud eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb soodustada ressursitõhusust, turupõhiseid lahendusi, investeeringuid ning keskkonnaalase teadlikkuse kasvu. EL baastasemest rangemate keskkonnanõuete kehtestamine Eestis peab olema pigem erand kui reegel. 

Eesti energiajulgeoleku kindlustamiseks tuleb panustada taastuvenergeetikasse ja piirkondlikult hajutatud energiatootmisesse, soodustada põllumajandustootmise jääkide ja kõrvalsaaduste kasutuselevõttu ning rakendada maksusoodustusi ja stiimuleid biomassist jääkidest toodetavale energiale. Biogaasi tootmise arendamiseks tuleb luua riiklik programm, mis hõlmab tõhusaid meetmed nii toetustele kui kapitalile juurdepääsu soodustamiseks. Parandada tuleb võimalusi päikeseparkide ühendamiseks jaotusvõrku.

Roheleppe ja teiste ühiskonna jaoks oluliste strateegiate elluviimiseks põllu- ja metsamajanduses vajavad ettevõtjad teadlaste abi, mistõttu tuleb fookusesse võtta ka põllu- ja metsamajanduse ning toidutootmisega seotud rakendusteadused, et tagada valdkonna areng ja jätkusuutlikkus.

Senisest enam tuleb läbi erinevate poliitikavaldkondade panustada maaelu arengusse ja suurendada maaelupoliitika rahastamist, mis võimaldab ellu viia rohepöörde eesmärke, täita üha suurenevaid põllumajanduse keskkonna ja loomade heaolu kohustusi ning jätkata maapiirkondade eluvaldkondade arendamist.

Ning mis on maal elavatele inimestele elementaarne? Meie maapiirkondade ettevõtjate tegevuseks on vajalik korras ja hästi väljaarendatud taristu, head juurdepääsuteed, stabiilne energiavarustatus, kiire internetiühendus, toimiv ühistransport, kvaliteetse hariduse ning tervise- ja sotsiaalteenuste kättesaadavus. Selle eest seisangi.