Toidujulgeolek ning kriisid
Eesti toidujulgeoleku kindlustamiseks tuleb luua soodsad tingimused kodumaise toidutootmise arenguks, et tagada Eesti isevarustatuse taseme tõstmine nendes sektorites, kus Eesti varustamine toiduainetega pole tagatud, näiteks lihatootmine ja aiandus, samas säilitades nende valdkondade konkurentsivõime, kus Eestil on olemas rahvusvaheline konkurentsieelis ja ekspordivõime, näiteks piima- ja teraviljatootmine.
Põllumajandus- ja toidusektor vajab terviklikku riskijuhtimise poliitikat, mis pakub võimalusi tootmisega seotud erinevate riskide ning kriisidega toimetulemiseks, tagab tootmise stabiilse arengu ning soodustab põllumajandussektorisse täiendava kapitali kaasamist ja tehtavaid investeeringuid. Ettevõtjatele tuleb kättesaadavaks teha riigi poolt osaliselt toetatud kindlustus, laenud, tagatised ning tõsise kriisi puhul ka erakorralised toetused.
Välja tuleb töötada terviklik maapoliitika, mis hõlmab väärtusliku põllumaa kaitsmist toidujulgeoleku tagamiseks, vähem väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa kasutamist biomajanduse arendamiseks, strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel. Me peame parandama noorte põllumeeste juurdepääsu põllumaa ostmisele, et tagada maaelu jätkuvus.
Konkurentsivõime on edu alus
Milliseid otseseid tegevusi tuleks teha, et põllumeeste konkurentsivõimet parandada? Toon välja kolm konkreetset lahendust:
Keskkonnast ja energeetikast: usaldame teadlasi
Keskkonnapoliitikas tuleb keeldude asemel seada Eesti lähtepositsiooni arvestades realistlikud eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb soodustada ressursitõhusust, turupõhiseid lahendusi, investeeringuid ning keskkonnaalase teadlikkuse kasvu. EL baastasemest rangemate keskkonnanõuete kehtestamine Eestis peab olema pigem erand kui reegel.
Eesti energiajulgeoleku kindlustamiseks tuleb panustada taastuvenergeetikasse ja piirkondlikult hajutatud energiatootmisesse, soodustada põllumajandustootmise jääkide ja kõrvalsaaduste kasutuselevõttu ning rakendada maksusoodustusi ja stiimuleid biomassist jääkidest toodetavale energiale. Biogaasi tootmise arendamiseks tuleb luua riiklik programm, mis hõlmab tõhusaid meetmed nii toetustele kui kapitalile juurdepääsu soodustamiseks. Parandada tuleb võimalusi päikeseparkide ühendamiseks jaotusvõrku.
Roheleppe ja teiste ühiskonna jaoks oluliste strateegiate elluviimiseks põllu- ja metsamajanduses vajavad ettevõtjad teadlaste abi, mistõttu tuleb fookusesse võtta ka põllu- ja metsamajanduse ning toidutootmisega seotud rakendusteadused, et tagada valdkonna areng ja jätkusuutlikkus.
Senisest enam tuleb läbi erinevate poliitikavaldkondade panustada maaelu arengusse ja suurendada maaelupoliitika rahastamist, mis võimaldab ellu viia rohepöörde eesmärke, täita üha suurenevaid põllumajanduse keskkonna ja loomade heaolu kohustusi ning jätkata maapiirkondade eluvaldkondade arendamist.
Ning mis on maal elavatele inimestele elementaarne? Meie maapiirkondade ettevõtjate tegevuseks on vajalik korras ja hästi väljaarendatud taristu, head juurdepääsuteed, stabiilne energiavarustatus, kiire internetiühendus, toimiv ühistransport, kvaliteetse hariduse ning tervise- ja sotsiaalteenuste kättesaadavus. Selle eest seisangi.