Järjest tekib pealkirju ja kampaania loosungeid kus lubatakse suuremat palka, paremaid sissetulekuid ja toetusi. Ikka ja jälle lubavad poliitikud seda, mida nad tegelikult enda taskust ei maksa. Seejuures ei ole maksumaksja rahaga pralletavatel parteilastel ilmselt kordagi tekkinud küsimust, kuidas raha laialijagamine alandab inflatsiooni, vähendab aina paisuvat bürokraatiat ja ülereguleerimist või aitab kaasa esimese ja/või teise lapse sünnile. Või veelgi enam, kas ettevõtjad jõuavad seda kõike maksudena kinni maksta kui kriis on uksele koputamas ja konkurentsivõime languse tõttu juba koondamiste laine kogub hoogu. Keset pidurdamatut rahapõletamist on kõik parlamendiparteid unustanud Eesti ettevõtted ja majandusliku arengu.
Ettevõtjad ei vaja kandikul rahapakke nagu neid saab inimestele ohtralt helikopterilt külvata. Ettevõtja vajaks kriisides stabiilset majanduskeskkonda, kus valitsejad ja poliitikud ei kõiguta maksumäärasid tähtede seisu järgi igal hommikul. Ettevõtjale tuleb praegu pakkuda vähem bürokraatiat, lühendada menetlustähtaegu, et säiliks tahe Eestisse investeerida või ettevõtlusega üldse tegeleda.
Ainult sõnadest või laenurahast ei piisa. Julgeolek algab iga inimese kodust. Kui turvaliselt ta tunneb end tööd tehes või ettevõtlusega tegeledes. Kas tal on piisavalt sääste, et kriisid üle elada ja kas ta tajub, et riik tuleb talle appi kui majanduslik olukord halveneb. Ettevõtjatest sõltuvad ju peaaegu kõik töövõtjad. Ainult töötajatele raha lubades ei säili töökohad, inimeste sissetulekud ega kindlustunne. Seda saab pakkuda vaid töökoha ja tööandja olemasolu.
Ometigi räägivad kõik parteid suurte sõnadega innovatsioonist ja sellest, kuidas nad hakkavad Eesti elu uueks looma, kui anda just neile hääl. Olgu öeldud, et sellist juttu ajavad erakonnad valetavad, ja juba aastaid. Innovatsioon ei ole olemasoleva raha ümberjagamine. See on süsteemne tegevuste tervik homse jõukuse kasvuks. Jõukuse ja nutikuse kasvu tagavad kokkulepped peaksid olema väljaspool poliittehnoloogilist rabelemist, kaugemale kui nelja aastane valimiste tsükkel. Seda saavutab avalik sektor koostöös erasektori ehk ettevõtjatega. Üks ilma teiseta ei toimi.
Pikalt kestnud hoiakud, kus igale uuele ideele või algatusele tulevad vastuseks vabandused, miks midagi teha ei saa, peab lõppema. Me ei vaja vabandusi, kus mitte midagi ei saa teha, vaid lahendusi, kuidas me saame ja tahame teha. Mida me teeme selleks, et inimeste, ettevõtjate ja organisatsioonide uued ja teinekord ka ajast ees olevad mõtted saaks teoks. See peab olema meie eesmärk riigi ja ühiskonnana!
Erakond Eesti 200 ütleb selgelt, meiega on võimalik. Eesti 200 eesmärk on jõukas, kaitstud ja kõrge heaolutasemega riik. Oleme otsustusjulge, ettevõtjasõbralik ning näoga kõikide Eestimaa inimeste poole. Meie ei tapa ideid, vaid leiame lahendusi! Luues ettevõtlikele ja iseseisvatele inimestele majanduslikuks tegevuseks parimad tingimused, on kergem aidata ka neid, kes päriselt abi vajavad. Mida rohkem on Eestis tegusaid ja jõukaid kodanikke, seda paremini suudavad nad kaitsta iseendid ja enda loodud riiki.