Täna algab Vilniuses NATO tippkohtumine, kus saab peatähelepanu Ukraina tee NATO täisliikmeks. Tegu on ajaloolise poliitilise otsusega, mis mõjutab sõja käiku ning kogu Euroopa julgeolekut.

15 aastat tagasi otsustati Bukaresti tippkohtumisel, et Ukraina saab NATO liikmeks, kuid konkreetseid samme ei järgnenud. Hiljem oleme näinud, kui ohtlik on Venemaa naaberriikidele sattuda NATO ooteruumi reaalse tegevuskavata. Putin ründas 2008. aastal Gruusiat, mis on seni osaliselt okupeeritud; Ukraina agressioon algas 2014. aastal. Täiemahuline agressioon, genotsiid, laste küüditamine ja jõhkrad sõjakuriteod said hoo sisse 2022. aasta 24. veebruaril.

Liitlaste abiga on Ukraina suutnud kolmepäevasele «erioperatsioonile» vastu pidada rohkem kui aasta. Putin on nõrgem kui iial varem ning pikas perspektiivis terendab talle kaotus. Küsimus on, kuidas Ukraina ja Euroopa sellest välja tulevad ning millised järeldused viimase paarikümne aasta julgeolekupoliitikast teeme.

Eesti on eesmärgid selgelt sõnastanud ja seisame nende saavutamise eest. Et sõda võita, tuleb Ukrainat nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt tingimusteta toetada. Venemaa tuleb oma piiridesse tagasi suruda ning sõjakuritegusid karistada rahvusvahelises tribunalis. Putin ja tema käsilased ei saa pugeda agressioonikuriteo eest immuniteedi taha. Nad tuleb süüdi mõista ja vastutusele võtta. Venemaa peab tasuma Ukrainale tehtud kahju, milleks on vaja kasutusele võtta Venemaa külmutatud vara üle maailma.

Venemaa juhtkonnal ei tohiks enam kunagi tekkida mõtet naabreid rünnata. Lihtsalt relvarahuga iga hinna eest seda ei saavuta. Tuleb lähtuda ukrainlaste soovist ja plaanist vabastada maa vaenlasest ning integreeruda lääne julgeoleku- ja majanduskoostööorganisatsioonidesse.

Euroopa julgeolekuarhitektuur ja NATO on suutnud hoida rahu liitlaste territooriumil. Kuid me pole suutnud ära hoida agressiooni ja sõda Euroopa südames. Idee, et Putinit on võimalik majanduslike sidemetega ohjeldada, on pankrotistunud. Putinile mõjuvad ainult jõulised meetmed, isolatsioon ja tugevad sõnumid.

Tuleviku Euroopa julgeolekus ei saa olla kohta «hallidel aladel» ja mõjusfääride poliitikal. Soome ja Rootsi on otsustanud liituda NATOga, kuna on sellest aru saanud. Tähelepanuväärne on rootslaste otsus muuta aastasadu järgitud neutraalsuspoliitikat.

Sama kehtib Ukraina kohta., kellest peab saama NATO täisliige, kuna NATO on ainuke tegelikult töötav kollektiivne julgeolekugarantii. Eesti lähtub põhimõttest, et igal rahval on õigus ise määrata oma tulevik.

Ukrainlased on otsustanud, et jagavad meiega samu väärtusi ja valavad nende eest verd. Nad soovivad ühineda Euroopa Liidu ja NATO-ga, nii nagu eestlased otsustasid seda teha. Kõhklejaid oli tollal palju, kuid otsus Eesti NATO liikmeks võtta on igati ära tasunud. Ukrainlased ei võitle ainult oma vabaduse ja elu, vaid ka meie väärtuste ja tuleviku eest.

Viimastel aastakümnetel on olnud kahtlusi, millise tee Ukrainas parajasti võimul olev valitsus võib valida. Kas see viib läände või itta. Pärast Putini agressiooni ukrainlaste vastu on selge, et mingit andestamist ja mõistmist nende kahe rahva vahel lähiajal ei tule. Putini tegelik pale on maailmale näha ning see on ka läänemaailma kõhklejatele kindlaim tõestus, et Ukraina kuulub meie perre.

Eestlastena teame sajandeid, kuidas on elada Venemaa kõrval, ning meil ei ole illusioone selle kohta, mis idast tulla võib. Me ei karda ega kõhkle, kuna oleme otsustanud, et ei tohi enam kunagi jääda üksi. Praegu kogeme, kui tugev on ühtsuse jõud ja tajume iga päev liitlaste sõjalist kohalolekut. NATO hävitajate müra on meie kõrvus rahu sümbol.

Sama sõnumit vajavad ukrainlased. Kui NATO kinnitab tippkohtumisel selgelt, milline on Ukraina liikmeks saamise protsess, annab see sõduritele rindel usku ja võitlusindu ning rahvale kindla teadmise, et nad ei ole enam üksi. NATO ooteruumis.

NATO tippkohtumisel peame andma ka selge ja tugeva sõnumi Putinile, et agressioon naaberrahvaste vastu ei ole lahendus tema imperialistlikele ambitsioonidele taastada kunagine NSVLi mõjusfäär. Iga samm, mis näitaks meie kõhklust, vähendab tulevase püsiva rahu võimalust.