Võrumaa inimesed on aetud hirmule ja närvi, mille tulemusel on nende usaldus riigi vastu pikaks ajaks kadunud. See mõjutab ka Kagu-Eesti kaitsetahet ning Nursipalu käkiga on kokkuvõttes kahjustatud ka riigi kaitsevõimet.
See, et Kagu-Eestis paiknev 2. brigaad ja kaitseliit vajavad sealkandis väljaõppevõimalusi, on aastatepikkune teema. Mulle on aga arusaamatu, miks ei ole valitsus endale senimaani selgeks teinud, kuidas on üldse võimalik kohalikke inimesi väärikalt koheldes harjutusvälja laiendamise plaani ellu viia.
Tänaseks on kohalik kogukond aetud vihale, teema on tõusnud valimiste mängukanniks ja kõige lõpuks on valitsus teatanud, et nüüd hakatakse arutama, kuidas oleks seaduslikult võimalik edasi liikuda. Nii ei saa asju ajada. Paralleeli võib tõmmata Paldiskisse LNG-gaasi võimekuse rajamisega, kus valitsus ei suutnud kuude kaupa otsustada – tulemuseks ettevõtjate usalduse kaotus ning vedelgaasi võimekuse kinkimine Soomele. Eesti energiajulgeolek sai oluliselt kahjustada.
Ka poliitiliselt on valitsuse käitumine arusaamatu. Kaitseminister Hanno Pevkur saadeti lahingusse ning siis otsustas peaminister Kallas talle kuuli kuklasse tulistada. Mul tekib küsimus, kuidas selline valitsus tegelikus kriisis hakkama saaks. Otsuseid ei suudeta langetada ning veelgi vähem suudetakse neid oma inimestele selgitada.
Valitsuse suutmatuse tulemusel kannatavad eelkõige kohalikud inimesed ja riigi kaitsevõime laiemalt. Ei ole meil selge, kuidas lahendatakse puudulik väljaõppeprobleem, ning Võrumaa inimestel on kadunud igasugune isu riigiga koostöö tegemiseks.
Kes selle eest vastutab? Kui vaadata mitu kuud kestnud protsessi, siis vastutab eelkõige peaminister. Eriti jabur on hakata enne valimisi kiirkorras muutma seadusi, et siis ikkagi kogukonnaga sisuliselt läbi rääkimata harjutusvälja teema jõuga läbi suruda. Arvan, et harjutusvälja probleemi lahendus peab ootama peale 5. märtsil toimuvaid riigikogu valimisi kokku pandavat uut valitsust.