Eesti on väike riik, kuid välis- ja julgeolekupoliitikas peame täitma kõigi teistega võrdväärset rolli. See tähendab, et kõikide teemadega tegeleda ei tohi, sest me peame suunama kogu oma vähese ressursi meie rahvuslike huvide esindamisse.

Eesti välispoliitikas on ainult kaks teemat, millega peame tegelema. Need on Eesti julgeoleku tagamine rahvusvahelisel tasandil ja Eesti majandushuvide esindamine. Sellele lisandub Euroopa Liidu poliitika, kus Eesti peab tubli kiitust otsiva viielise käitumise asemel jala oma huvide kaitseks tugevasti maha panema.

Eesti ajalooline kohustus

Putini genotsiid ja sõda Ukrainas on asetanud Eestile ajaloolise kohustuse sõnastada uus tugev rahvusvahelise julgeoleku narratiiv. Maailm ja riikidevahelised suhted ei saa olema enam kunagi samad, mis nad olid enne 2022. aasta 24. veebruari. On selge, et senine rahvusvaheline julgeolekuarhitektuur ning eelkõige majandushuvidel põhinenud rahvusvahelised suhted, mille eesmärgiks oli läbi majandussidemete ja -sõltuvuse rahu tagamine, ei suutnud sõda Euroopas ära hoida.

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ütles Berliini julgeolekukonverentsil, et Euroopa peaks naasma Venemaaga oma sõjaeelse „rahukorra“ juurde ja lahendama „kõik ühise julgeoleku küsimused“ pärast sõda Ukrainas, kui Venemaa president Vladimir Putin on valmis loobuma agressioonist naabrite vastu. Prantsusmaa president Emmanuel Macroni suurimaks mureks on, kuidas päästa Putini nägu pärast sõda ning mis julgeolekugarantiisid läänemaailm talle pakub.

Saksamaa-Prantsuse telje soovi õnnestumine tähendaks Putini sõjakuritegude heaks kiitmist läbi vaherahu Ukrainas ja rahvusvahelise õiguse jalge alla tampimist. President Lennart Meri ütles, et väikeriigi aatompomm on rahvusvaheline õigus. Siis seda enam ei ole. Eestile tähendab see sama, mis 1939. aastal sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt: on vaid aja küsimus, millal Venemaa meid ründab.

Maailm ilma Putini ja ilma Venemaa terrorita

Me peame koos oma liitlastega häälekalt vastu seisma Saksamaa-Prantsusmaa liidrite leppimispoliitikale ja veelgi enam: me peame sõnastama, mis on lääne poolt vaadatuna Ukraina sõja eesmärk. See ei tohi olla rahu sõlmimine Putini tingimustel ja vana „rahukorra“ taastamine. See peab olema sõnastatud selgelt: maailm ilma Putinita ja ilma Venemaa terrorita, mille hirmus meie ühiskonnad investeerivad teaduse ja hariduse asemel sõjatehnikasse. Sõja eesmärk peab olema ühene: maailm, mis on vaba Putini terrorist ja hirmust. Kahjuks ei julge seda eesmärki täna keegi välja hääldada.

Eesti rahvusliku julgeoleku tagamise loomulik osa on reaalne sõjaline kaitsevõime. Siin kutsun üles kõiki erakondi sõlmima erakondadeülese kokkuleppe, et viia kaitsepoliitika välja päevapoliitilistest tõmbetuultest ning tagada vähemalt 3% SKP-st võime arendusteks.

Ma ei ole nõus sotside ettepanekuga kehtestada töötavatele inimestele lisamaks, et rahastada riigikaitse investeeringuid. Vana kärpekrokodillina olen veendunud, et riik elab täna päris priiskavat elu ja enne käe inimeste taskusse ajamist tuleb riigi kulusid korralikult kokku tõmmata.

Oluline on, et kaitseplaneerijad ja seeläbi terve Eesti ühiskond muudaks senist suhtumist, et me peame vastu pidama, kuni liitlased saabuvad. See on väga ohtlik tee, sest sõjaline konflikt Venemaaga tähendab meile igal juhul, et sõjategevus toimub meie territooriumil. Arvestades, et Eestil puudub strateegiline sügavus, kataks sõjategevus kogu meie territooriumi.

Peame sõnastama oma sõjalise julgeoleku eesmärgi teisiti ja julgemalt. Peame selgelt ütlema, et kui Venemaa meid ründab, on meie eesmärk sõida võita. See tähendab väga suurt erinevust eesmärgist pidada vastu, kuni liitlased saabuvad. Sõja võitmine tähendab totaalkaitse põhimõtete elluviimist meie ühiskonnas. Tähendab ka plaane vajadusel sõjategevuse vaenlase territooriumile ja tagalasse viimist, mis omakorda tähendab teistsuguste võimekuste loomist. Drooniarmee, kübervõimekused ja korralik õhukaitse kõikidel tasemetel on kaitsevõime tõstmise järgmised suured sammud.

Teiseks Eesti välispoliitika prioriteediks on majandushuvide esindamine. See tähendab, et kogu riigi rahvusvaheline ressurss on suunatud Eesti ettevõtete ekspordile ning rahvusvaheliste investeeringute siia toomisele. See on agressiivne rahvusvaheline majanduspoliitika, kus on selgelt sõnastatud meie riigi ja ettevõtete huvid. See on rahvusvaheliste ettevõtete peakorterite maa kehahoiak.

Marshalli koalitsiooni eestkõneleja

Ajaloolise võimaluse selleks annab Ukraina ülesehitamise protsess. Eesti võimas panus Ukraina abistamisel on andnud meile suurepärase positsiooni olla üks Marshalli koalitsiooni eestkõnelejaid, pakkudes oma kompetentsi Ukraina suhetes ning samuti ausat ja läbipaistvat hankekeskkonda. Peame koos ettevõtjatega kokku leppima, mis on need valdkonnad, kus Eesti riik koos ettevõtjatega on võimeline Ukraina ülesehitamisse panustama. See tähendaks miljardite eurode eest hankeid, töökohti ja maksutulu Eestile.

Eesti majandushuvide eest seismine rahvusvahelisel areenil tähendab ka meie kaitsetööstusettevõtete suuremat toetamist. Peame muutma hankepoliitikat, mis võimaldaks teha rahvusvahelisi kokkuleppeid vastuostude teemal. Samuti andma ettevõtetele sõjareferentsi võimaluse, sest see on rahvususvahelistumise eelduseks. Ja mis on oluline: Eestis peab tekkima laskemoona ja relvade tootmise võime, mida meil seni ei ole.