Käimas on valimisdebatid ja üks tulisemaid vaidlusteemasid on “Kust ja millise hinnaga tuleb elekter homme ja tulevikus“. Vaidlemine on poliitikute leib ja nad on seda energeetika pätsi nii ja naapidi viilutanud juba aastaid. Otsustamatus ja maailmas toimuvate taastuvenergeetika arengute eiramine on meid viinud energiakriisi. Kriisi lahenduse suuna saavad valijad otsustada mõne nädala pärast. Kas me teame, millise elektri oma hääle eest tulevikus saame? Ja kas põlevkivi elekter saab tõesti maksta nii vähe nagu osad valimisplakatid lubavad?

Erakondade vahel on selge jagunemine

Tehes lühikokkuvõtte suurest pildist, on meie ees kaks erineva tulevikuvisiooniga gruppi. Erakonnad (Eesti 200, Reform, SDE, Rohelised), kes näevad energiatulevikku tuule ja päikeseenergia arendamises, regionaalsetes ühendustes ja põlevkivi nii vähe ja vaid nii kaua kui hädapärast vaja. Teist gruppi veab EKRE, kes mängib mõttega uue põlevkivielektrijaama ehitamisest. CO2 kvoot, mis peaks meid saastamist vähendama motiveerima, tuleb nende arvates eemaldada. Selle seltskonna leebemas otsas on Isamaa ja Parempoolsed, kes küll ei ütle otseselt, et taastuvenergiat pole vaja kuid kahtlevad, kas tuulepargid ikka saavad valmis. Ja rõhutavad, et põlevkivienergeetikat tuleb ka edasi arendada. Keskerakond püüab nagu tavaliselt, istuda mõlemal pingil.

Viroloogidest on saanud tuumaenergia eksperdid

Müts maha tuumaenergia propageerijate ees, sest nemad on imega hakkama saanud. Nimelt on just neil õnnestunud kokku tuua muidu erinevates leerides suured erakonnad. Tuumajaama fännid on nii Reformierakond kui EKRE, aga ka Keskerakond, Isamaa ja Parempoolsed. Oktoobrikuu Esimese Stuudio saates tõstsid käe tuumajaama toetuseks viiest parlamendierakonnast neli. Ainsana jäi käsi alla Sotsidel. Eesti 200 ei ole tuumaenergia kui sellise vastu aga Eesti osas oleme ettevaatlikul positsioonil. Rohelised on pigem vastu.

Tuumajaama teemal ütlevad enamike erakondade programmid, et vaatame ja uurime. Aga kui kuulata esipoliitikuid, siis on selgelt näha, kes on tuumaturismireisil käinud ja kes mitte. Hetkel on tuumajaam nagu põrssa kotis ostmine. Väga paljud küsimused on lahendamata ja sisendid on puudu. Me ei tea lõplikku maksumust, radioaktiivsete jäätmete lõppladestuse lahendust ega sedagi, maailma esimene moodne jaam üldse Kanadas 2028 aastal valmib.

Aga tuumaenergia toetajad hüüavad kooris, et kui Eesti riik kohe uuringuteks suuri summasid ei eralda, siis on kõik halvasti ja jääme elektrita. See kiirustama õhutamine on mõistetav, sest tuumaenergia hädavajaduse selgitamine on võimalik vaid hetkeni kui probleem on akuutne. Mõne aasta pärast kui regioonis on saadaval aina suuremates kogustes taastuvenergiat, läheb tuumameeste elu keerulisemaks.

Me kõik olime viroloogid, täna me oleme kõik tuumaeksperdid – poliitikutest taksojuhtideni. Mina ei julge küll täna öelda, et Eesti riigi jaoks oleks mõistlik kiiresti tormata tuumaenergia suunas. Uurida ja olla tuumaenergeetika arengutega kursis? Seda kindlasti.

Miks leiutame jalgratast kui on olemas arukas teekaart?

Eesti 200 energeetika programmi aluseks on Rohetiigri energiateekaart. Selle praktilise tegevusplaani on koostanud energiasektori eksperdid ja ettevõtjad ning valideerinud teadlased. Just selle kava järgi on ettevõtjad ka nõus energeetikasse investeerima. Teekaart näeb tulevikku taastuvenergia (tuul ja päike) võimekuse väljaehitamises, biogaasi ja koostootmisjaamade, salvestuslahenduste ning võrguühenduste kombinatsioonis. Järgmise 12 aasta jooksul jääb ka vajadus teatava hulga põlevikivienergia järele. Rohetiigri teekaardi ajatelg kuni 2040 ei sisalda tuumajaama.

Eesti poliitikutele meeldib omavahel kembelda. Just sellepärast peab meie oma riigi energiafirma rajama tuuleparke naabrite juures, Leedus, Lätis ja Poolas, sest  Eestis ei ole võimalik. Ma soovitaks kiiremas korras Rohetiigri energiateekaart ette võtta, sealsed valitsejatele antud suunised seinale riputada ja tegutsema asuda.

Teie valite, kuhu me kuulume

Teil on kolm nädalat aega, et otsustada, kas Eesti jääb aina vähenevate osalejatega kivi ahjuajajate ja/või tuumaunistajate nurka. Mis tähendab jätkuvalt kõrgeid elektrihindu ning enda tootmise asemel naaberriikidest tuule- ja hüdroenergia sisseostmist. Või toetate neid, kes nõustuvad Eesti ettevõtjate ja teadlastega, ning soovivad väärindada tuult, päikest, investeerida salvestuslahendustesse ning liikuda kaasa üldise taastuvenergia vooluga.