Möödunud sügisel toimunud KOV valimiste järgselt lootsid ja ootasid paljud Tallinna elanikud, et lõpuks ometi saabub linnajuhtimise kvaliteedis kauaoodatud hüpe. Esimene hooaeg Tallinna volikogus aga kahjuks näitas, et sellist muutust ei ole toimunud. Kõik läheb vana viisi edasi. Probleemsed valdkonnad - korruptsioon, kriisiga mitte hakkama saamine ja mitte-eestimeelsus - on endiselt lahenduseta.

Korruptsioon pole Tallinnast kuhugi kadunud. Hiljuti lahvatanud skandaal Tallinna Linnatranspordi AS-i ümber ja Keskerakondlikku linnavõimu reaktsioon sellele on ilmekas näide Tallinna linnavõimu koridorides lokkavast korruptsioonist. Ka see, et Keskerakond on ise saanud kriminaalsüüdistuse, mis on seotud sahkerdamistega Tallinnas, näitab selgelt, et korruptsioon ei ole Tallinnast kuhugi kadunud.

Kriisidele tuleb reageerida kiiresti ja efektiivselt, sest aega kummi venitamiseks ei ole kuna paljudel inimestel on vaja abi kohe. Tallinna linnavalitsusel tundub aga aega olevat lademetes. Juba aasta alguses tõstis Isamaa laua peale küsimuse sellest, et need inimesed Tallinnas, kellel kodus keskküte on ebavõrdses olukorras, sest nende küttearveid ei kompenseerita. Tallinna linnavalitsus peaks selle ebaõiglusega tegelema. See küsimus jõuab Tallinna Volikokku alles täna – see tähendab mitu kuud hiljem, kui arupärimine esitati. Selline „kiirreageerimine“ ei anna küll lootust, et kriisidele suudetakse ka tegelikult kiiresti reageerida. Rääkimata sellest, et EESTI 200 poolt esitatud eelnõu, mille järgi kõik Ukraina sõjapõgenike lapsed suunataks Tallinnas eestikeelsesse kooli, pole aruteluni veel jõudnudki. Ja ennem järgmise kooliaasta algust ilmselt ei jõuagi. Uus kriis on sügisel tulekul ja sellise tempoga arvestades ei saa kindel olla, et linnavalitsus sellega hakkama saab.

Ja lõpetuseks ka eestimeelsusest. Kui kiirete asjadega tegeleda ei jõua, siis järsku on aega pikemate reformide ellu viimiseks. Tallinna suurimaid probleeme on segregatsioon, mida süvendab kakskeelne koolisüsteem. Mitukümmend aastat on sellele murele otsa jõllitatud, aga eestikeelse ühtse koolini pole jõutud. Ilmselt pole tahetud jõuda, sest see on kellelegi kasulik. Samuti jätkub erinevate linnaosade elanike ebavõrdne kohtlemine. Viimane poliithooaeg pole ka selles küsimuses mingit muutust toonud. Eestimeelsus tähendab seda, et otsuseid võetakse vastu Eesti ja Tallinna elanike huvidest lähtuvalt. Vägisi jääb mulje, et Tallinna linnavalitsuse otsuste taga on pigem kas isiklikud või siis ühe konkreetse erakonna huvid.

Kokkuvõtvalt. Tallinn vajab muutust. On võimalik jätkata bütsantslikku juhtimisstiili ja on võimalik valida põhjamaine stiil. Tallinn vajab juhtimist, mis oleks korruptsioonivaba, kriisidele kiiresti reageeriv, eestimeelne ja koostööle suunatud. Selline mis looks usaldust linnaelanike ja juhtide vahel. EESTI 200 tegi Tallinnas ettepaneku teistele Volikogus esindatud erakondadele luua uus koalitsioon ja arutada, kas selline valitsemine on võimalik. Meie usume, et on. Meie usume, et usaldust ja koostööd eelistav valitsemine on parem kui toores jõud. Sellega seoses kogunesid tänu Tallinna linnavolikogu opositsiooni esindajad erakondadest EESTI 200, EKRE, Isamaa ja Reformierakond - ning võtsid vastu seisukoha, et usaldus Mihhail Kõlvarti vastu puudub. Ühtlasi leppis opositsioon omavahel kokku, et linnapea Kõlvarti tehtud töö kvaliteedi hindamiseks moodustatakse ühine küsimustik linnaelu puudutavate küsimustega. Opositsioon on seisukohal, et linnapea Kõlvart peab olema suuteline andma soovitud küsimustele ammendavad vastused. Kui linnapea vastused ei ole usutavad või põhjalikud, siis planeerib opositsioon linnapea umbusaldamise protsessi algatamist.