18. aprillil neljandat korda Eesti 200 eestvedamisel toimunud pika plaani arutelu fookuseks oli Eesti majandus- ja eelarvepoliitika, kuhu olid kutsutud mitmed tuntud Eesti ettevõtlusmaastiku eestvedajad ja majandusspetsialistid. 

Arutelul jäid elava diskussiooni tulemusena kõlama mõtted ITK-sektori poolt juhitud majanduskasvust ja selle võimedamisest, rahva õnne mõõtmise olulisusest riigi ning rahva edukuse hindamisel ja tööjõukriisi lahendamisest, et Eesti ekspordisektor saaks tugevamalt edasi õitseda. 

Mida peaks Eesti riik tulevikus tegema, et IT sektori poolt juhitav majanduskasv oleks tulevikus tänasega võrreldes 10-kordne?

“ITK-sektori 10-kordse kasvu saavutamiseks on oluline vaadata üle Eesti maksu ja fiskaalpoliitika. Tänasel päeval on töötaja taskust võetav raha, ehk tööjõumaksud, neli korda kõrgemad võrreldes kapitali- või kaubanduspõhiste maksudega. See ei ole soodne olukord targa äri loomiseks ja kasvatamiseks, mis ühtlasi hoiab eemale ka tarkade inimeste tulemise Eestisse ja vähendab ettevõtete loomist,“ märkis tarkvaraarendusfirma Helmese tegevjuht ja asutaja, Jaan Pillesaar.

Uus-Meremaa on üks esimesi riike maailmas, mis mõõdab riigi edukust mitte traditsioonilise SKP, aga hoopis rahva õnne indeksi alusel. Kas selline indeks on asjakohane mõõdik ning milliste tegevuste abil võiks Eesti jõuda maailma õnnelikumate inimeste sekka?

“Rahva õnne mõõtmine riigi edukuse hindamisel on väga hea mõõdik, aga kindlasti mitte ainus. Kui mõelda, et mida inimesed elus enamasti kõige rohkem tahavad, siis on selleks rikkus, tervis ja õnn. Ainult rikkust taga ajades tuleb see väga tihti tervise ja õnne arvelt. Riigina tervikuna peaksime me vaatama rohkem seda, et meil oleksid asjad tasakaalus ega toimuks ainult SKP’d tagaajamist. Kuidas õnne rohkem saada? Olulisi komponente on palju, aga Eestis on kõige suurem probleem see, et me oleme ühiskonna mõttes üksikud, meil on vähe sotsiaalseid sidemeid ning inimesi kellele toetuda. Meie sotsiaalsus on madal, sotsiaalne kapital kehva. Selle asemel, et hoida kokku ja olla toetavamad, me hoiame teineteisest eemale. On vaja rohkem kokkuhoidmist, vähem lõhestamist,” arvas kasvustrateeg Indrek Saul.

Kuidas saaks riik ekspordisektorit paremini arendada ja toetada?

“Vaatamata sellele, et meie idufirmad kasvavad edukalt, lisades ekspordi- ja konkurentsivõimelisust, on vaja seda sektorit toetada, eriti tööjõu leidmisel, keda on Eestist keeruline leida, et nad saaksid veelgi kiiremini kasvada. Siin võiks olla riigil tähtis roll. Muidugi on oluline vaadata üle maksupoliitika, eriti ettevõtjate vaatenurgast, mis annaks neile võimalused ja argumendid välismaalt oskustööliste Eestisse toomiseks. Ilma välismaiste oskustöölisteta ei ole võimalik meie ekspordil paraku nii kiiresti kasvada ja oma täit potentsiaali ära kasutada. Küsimus on, et kuidas seda lahendada nõnda, et meie maksusüsteem ei muutuks liiga keeruliseks. Valitsusse jõudes on meie soov need muutused läbi viia koostöös ettevõtjatega, et nende töö seeläbi lihtsamaks teha,”  lausus investor ja ettevõtja Joakim Helenius.