Teine kuu ministri postil möödus personaalse riigi hetkeseisu kaardistamise ja järgmiste sammude planeerimise tähe all.

Visiidid ja kohtumised Eesti partnerriikide esindajatega aitavad loodetavasti edendada Eesti kaubandussuhteid ja koostööd digiarengu valdkonnas. Majandusarengu toetamiseks asutasime valitsuskomisjoni, mis on vajalik Eesti majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamiseks. Palju tähelepanu sai alampalga tõusu kolmepoolne kokkulepe tööandjate ja ametiühingute liiduga. Sellega sai täidetud esimene suurem punkt valitsuse tegevuskavast. Eesti 200 jaoks on oluline ka rahandusministeeriumi eest veetav null-eelarve protsess.

Möödunud kuul lõime ministeeriumis lahti kõik Eesti digipöörde plaanid, et ehitada Eestile personaalse riigi edulugu. Aitab tarbetust bürokraatiast. Avalikud teenused peavad Eesti inimestele ja ettevõtetele olema sama lihtsad ja loogilised kui tuludeklaratsiooni täitmine. Klõps, klõps ja kõik on vähem kui minutiga tehtud. Teiselt poolt soovime muuta ettevõtete ja avaliku sektori suhtlust optimaalsemaks. 30. mail kohtus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala digipöörde nõukogu. Kiideti heaks uued eesmärgid, juhtrühma koosseis ja esmased plaanid käesolevaks aastaks. Järgmiseks sammuks on riigi teenustekaardistamine ja lahenduste leidmine, et olemasolevate vahenditega need viia uuele tasemele.  Paralleelselt toimub Digiühiskonna Arengukava 2030 täiendamine. Seepeab vastama uue valitsuse plaanidele ja ambitsioonile digiarengu valdkonnas. 

Kohtusime Google tegevjuhi Sundar Pichaiga Rootsis. Arutasime  Eesti plaane ehitada personaalne riik ja tutvustasin talle Eesti olemasolevaid digilahendusi. Rõhutasin, Eesti ja Google tihedat ja edukat koostööd m-valimiste ettevalmistamiseks. Lahenduse arendamine on lõpusirgel ning praegu testitakse selle turvalisust. M-valimiste turvalisuse tagamisel on meie jaoks väga oluline teha koostööd Googlega. 

Mai lõpus toimus märgilise tähtsusega külaskäik Ukrainasse koos Vabariigi Presidendi Alar Karise ja kaasa tulnud äridelegatsiooniga. Eesti ja Ukraina koostöö digivaldkonnas oli viidud kõige kõrgemale tasemele. Vestlesime sellest ka kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga ja asepea- ja digiministri Mykhailo Fedoroviga. Koostöö Ukraina e-riigi ehitamisel algas juba 2019. aastal. Aitasime ukrainlastel arendada nende mobiilset riigiäppi Diia ja viisime mitmed nende riigi teenused digitaalseks. Tänaseks oleme võrdsed partnerid, kes on valmis vedama digitaalset arengut kogu maailmas. 

Äridelegatsiooni kohtumistest võib järeldada, et võimalusi koostööks Ukrainas on palju ja huvi on kahepoolne. Loodan, et mitmed peetud vestlused kasvavad reaalseks koostööks ja olemasolevad ärisuhted laienevad. Ukrainas ettevõtlusega alustamine või sellega jätkamine on missiooniga töö, mis toob Ukraina riiki ja ettevõtteid lähemale Euroopa Liidule.

Aga mitte ainult mina ei käinud teistel külas, vaid külla tuldi ka meile. Eestis toimusid kohtumised Ühendkuningriigi välisministriga James Cleverlyga, Ameerika Ühendriikide suursaadiku George Kenti ja Jaapani suursaadikuga Yukihiko Matsumuraga. Ühendkuningriigi välisministri James Cleverlyga arutasime meie riikide koostööd küberturvalisuse ja digivaldkonna ettevõtluse valdkonnas. Ameerika suursaadik uuris majandusministeeriumi haldusala ja ka kogu valitsuse prioriteete majanduse, tööturu ja digiarengu suunal. Jaapani suursaadikuga veendusime üheskoos, et Eesti ja Jaapani koostöö on tugev ja meil on riikidena ja meie ettevõtetel on üksteise vastu suur huvi.

Meie valitsuse südameasjaks on Eesti ettevõtete toetamine maailmaturul. Selleks lõime valitsuskomisjoni, kuhu kuuluvad haridus-, välis, kaitse- ja keskkonnaministrid. Otsustasime, et mina asun komisjoni juhiks ja meie plaan on aidata Eesti innovaatilistel hariduse, digi ja rohelistel lahendustel jõuda maailmakonkurentsis edasi. Eestis asutatud ambitsioonikad ettevõtted peavad murdma üha enam välisturgudele ja valitsus saab olla toeks uste avamisel.

Möödunud kuu suurimaks töövõiduks on kokkulepealampalga tõusuks. Töösuhted on liikunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Nii sai minu ülesandeks valitsuse tegevuskavast ellu viia alampalga tõus. Läbirääkimiste tulemusena jõudsime ametiühingute ja tööandjatega kokkuleppele, et alampalk tõuseb 2027. aastaks 50 protsendini keskmisest palgast. Oluliseks osaks kokkuleppest on, et kui majanduses on olulisi tagasilööke, siis hinnatakse kokkuleppes seatud eesmärgid ümber. Leppisime kokku ka mõõdikud, kontrollimaks, et miinimumpalga kasv ei lööks majandust uppi.

Järgmistel kuudel keskendub meie ministeerium ja kogu valitsus kärbete koostamisele. Ühiskond soovib näha maksude tõstmise kõrval seda, kuidas riigisektor säästab ja vähendab kulusid. Esimene kokkusaamine toimus valitsuses sel teemal 13. mail. Saime ministritega esmase arusaama kärbete suurusest ja ambitsioonist. Samuti saime rahandusministrilt teada null-eelarve koostamise esialgse loogika, mis on pikaajaline meede riigi kulude kontrolli alla võtmiseks. Teenuste personaliseerimine on toeks null-eelarve meetme elluviimiseks.