Juulikuu alguses telekommunikatsiooniettevõte Ericssoni juhid tutvustasid mulle oma plaani investeerida 155 miljonit uude kõrgtehnoloogilisse tehasesse Ülemiste linnakus. Loetud päevad hiljem positiivne uudis jõudis ka meediasse. Nädal aega varem panime Narva külje all nurgakivi Neo magnetitehasele, mis sümboliseeris sajamiljonilise investeeringu realiseerimise algust. Tegu oli esimese suurettevõttega, mis sai toetust õiglase ülemineku fondist. See toob Ida-Virumaale ligikaudu 1000 töökohta. Eesti Konjuktuurinstituudi eksperdid ootavad aasta lõpus majandusliku olukorra paranemist ning taolised uudised annavad lootuse, et nii lähebki.
Meediast sai lugeda Kirde-Eesti tegijate ja ajakirjanike muresid õiglase ülemineku fondi raha jagamise aeglasest tempost. Samal ajal toimus minu esimene pikem siseriiklik visiit Ida-Virumaale, kus kohtusin kohalike ettevõtete, omavalitsuste ja riigiasutuste esindajatega. Kolme päevaga kogusin tagasisidet ja sain vahetut infot, mis andis mõtlemisainet ja võimalust parendada fondi toetusmeetmete jagamist. Tulemuseks EAS suunab rohkem töökäsi projektide nõustamiseks ja hindamiseks. Töötukassa kiirendab tööturumeetme avamist, et kaevurid saaks vajadusel kiiremas korras ümberõpet ja abi uutele töökohtadele siirdumiseks. Õnneks nii kohalik kui ka üleriigiline meedia tundis huvi riigi plaanide vastu ja seekaudu sai edastada sõnumeid nii ettevõtjatele kui ka kohalikele elanikele. Euroopa Liit on tõesti andnud Ida-Virumaale majanduse ümberkorraldamiseks suurima toetuse ühe elaniku kohta, kuid riik ei saa teha kogu töö ise ära. Vajame suur- ja väikeettevõtjate ning kohaliku kogukonna panust, et sammuda Kirde-Eestis innovaatilisse tulevikku.
Visiidi viimasel päeval toimus Narvas välisinvestorite ümarlaud. Sealt lahkudes oli rõõm tõdeda, et palud välismaa tegijad tunnevad huvi piirkonda investeerimise vastu. Riik saab anda endast parima, et luua vajalikku keskkonda, konsulteerida ning pakkuda toetust Euroopa Liidu fondist. Magnetitehase ehitamise algus näitas kõigile, et Venemaa naabrus ei ole takistuseks. Neo tegevjuht igatahes kinnitas meedia ja partneritele, et nad tunnevad end Narva külje all sama turvaliselt kui Pariisis või Berliinis, sest Eesti on Euroopa Liidu ja NATO riik.
Koroonakriisi ja sõja tagajärjel suurema löögi said eelkõige Ida-Viru majutusasutused. Kohtudes nendega oli selge, et seis on nigel, kuid teotahet ja pealehakkamist jätkuvalt jagub. Arutasime Soome, Läti ja Eesti turistide meelitamisest, Sillamäe-Kotka laevaliini taasavamisest ja Narva-Jõesuu muuli ehitamisest. Lubasin, et kui kohalik turismiklaster paneb plaani valmis, siis panen õla alla ja lähen turundama kohaliku turismi naaberriikidesse.
Väliskaubanduse ja -partnerluse rindelt kostis uudiseid minu kohtumisest Saudi Araabia investeerimisministriga ja Jaapani digiministriga. Juunikuu lõpus toimus Eesti - Saudi Araabia investeerimisfoorum, kus pidasin ka avakõne. On teada, et saudid on ühed suurimad investorid rahvusvahelisel areenil ning kõige suuremat huvi pakub neile tehnoloogia. Tehnoloogiavaldkond ja paremad ühendused olidki aruteluteemadeks Saudi Araabia investeerimisministriga. Jaapani digiministri Taro Kono visiit Eestisse pani korraks pausile minu puhkuse ja osalust Muhu Väina regatil. Minister Kono tuli Eestisse tutvuma meie digiriigi lahenduste ja kohalike ettevõtetega. Arutasime kuidas on edenenud meie riikide ärisuhted ja milliseid kübervaldkonna väljakutseid on toonud Ukrainas toimuv sõda. Digitaliseerimine on keskne teema ka Jaapanis. Just sel põhjusel investeerivad Jaapani ettevõtted meie IT- ja sidesektorisse. Rääkisin ka Eesti äridelegatsiooni visiidi plaanist Jaapanisse järgmisel aastal.
Enne uut poliithooaega, mis toob esile eelarve ja kärbete läbirääkimisi, peab ka veidike puhkama. Minu jaoks mõnus puhkus tähendab purje all käimist meie Läänemeres. Võtsin aega maha, et osaleda juulikuu keskel 66. Muhu Väina regatil. Tänu suurepärasele meeskonnale ja pärituulele oli au ronida seitsmendat korda pjedestaali kõrgemale astmele. Regativõit Folkbootide arvestuses tuli ka seekord koju Kalevi jahtklubi lipu all.