Presidendi kantselei ja rahandusministeeriumi ümber tekkinud diskussioon võimalikust mõjutamiskatsest on tõstatanud taas teema, et sellised asjad saavad üldsegi juhtuda seetõttu, et sõltumatud põhiseaduslikud institutsioonid sõltuvad ometigi rahastuses vabariigi valitsusest. Juba on ka tehtud ettepanek seda korraldust muuta, seega Postimees uuris, milline on meie poliitikute nägemus selles osas.

On täiesti jabur, et riigivõimu üle kontrollijate tööraha üle otsustab täitevvõim. Korras riik tähendab korras kontrolli riigi üle. Korras kontroll tähendab, et kontrollija on iseseisev ja ei sõltu otseselt rahaliselt sellest, keda ta kontrollima peab. Eesti põhiseaduses on ette nähtud väga tugev kontroll riigi üle, et vältida võimuliialdusi, raha tuulde loopimist ja arutut soperdamist. Iga selline süüdistus on valus, mõni inimene ei taha iseenda kontrollimist rahaga tagant utsitada. Seetõttu on ka rahvusvaheline demokraatlik mõõdupuu välistada teoreetilinegi võimalus, et kontrollijat saaks hakata rahaga piirama. Eesti 200 peab seega ainuõigeks riik korda teha nii, et võimu kontrollijate - õiguskantsleri, riigikontrolli ja võimu tasakaalustajate - presidendi ja riigikohtu eelarvete arutelu ja kinnitamine käib riigikogu rahanduskomisjonis. Vastavalt tuleb riigikogu juurde tuua ka osa valitsusreservist. Kõigi oma vigade juures on riigikogu ainus koht, kus iga samm on opositsiooni konstruktiivse kullipilgu all. Opositsiooni töö on vaadata koos koalitsiooniga riigikogus, et põhiseaduslikud institutsioonid saavad oma tööd vabalt teha. Lisaks on opositsiooni ülesanne jälgida, et koalitsioon oma võimu ei kuritarvitaks.