Kütan oma kodu gaasiga ja mul puudub täna igasugune kindlus, kas järgmise aasta alguses on tuba soe või tuleb kodus sooja saamiseks endale vildid jalga tõmmata.

Sellise tulemuseni on viinud meid viimase kahe valitsuse ja põhivõrguettevõtte Elering tegevus. Sel nädalal avalikkuse ette jõudnud informatsiooni kohaselt võib Eesti gaasivarustuskindlus juba järgmise aasta alguses olla tõsiselt häiritud. Selle põhjus on Venemaa torugaasi äralangemises ja suutmatuses tuua Eestisse veeldatud gaasi terminali.
Kohe peale Ukraina sõja puhkemist käivitunud debatt Eesti energiajulgeoleku üle kulmineerus mai alguses, kui lahvatas terav tüli põhivõrgu ettevõtte Elering ja Paldiskisse LNG haalamiskaid kavandavate Alexela ja Infortari vahel. Pärast pikki vaidlusi jätkati kai ehitust ja avalikkusele anti teada, et Soome ja Eesti ühishankena soetatud LNG-laev tuleb sinna, kus haalamiskai esimesena valmis saab. Viie kuuga ehitasid Alexela ja Infortar haalamiskai välja, aga mida ei ole tulemas, on LNG-laev.
Tagantjärele tarkusena saame öelda, et riigil ei olnud plaaniski Soomega ühiselt hangitavat laeva Paldiskisse tuua.
Samas seisus mis kevadel
Kuigi kokkuleppe esimene punkt nägi ette seda, et laev tuleks justkui sinna, kus saadakse kai esimesena valmis, siis tänaseks on selgunud, et Eesti ja Soome vaheline torujuhe Balticconnector ei taga piisavat läbilaskevõimet Soome tarvis ning lisaks jaguks ühe laeva võimsusest heal juhul vaid Soome vajaduste rahuldamiseks.
Leedu ja Poola kokkulepped välistavad täna meie jaoks ka Klaipeda LNG kasutamise talveperioodil. Eesti ja Soome vahel sõlmitud kokkuleppes on veel üks huvitav punkt, mis ütleb, et lõpliku otsuse selle kohta, kuhu laev tuleb, langetab Soome pool, ehk see tühistab ka selle, et laev võiks sõita sinna, kus kai esimesena valmib.
Kui ma küsisin viis kuud tagasi toonaselt majandusministrilt Taavi Aasalt LNG-laeva hankimise kohta, ütles ta, et sellega tegeles Eleringi Soome partner, mis kinnitab veelgi seda, et mingit LNG-laeva ei olnudki Eestisse saabumas. Tõde on viimaks hakanud kohale jõudma ka täna vastutavale ministrile Riina Sikkutile, kes ütles eelmise nädala lõpus ERR-ile (29.09), et Eesti vajab oma LNG-ujuvterminali, ja lubas, et lähiajal hakkab valitsus selle üle arutlema. Justnimelt arutlema, mitte ei tee otsust laeva hankimiseks.
Hanekprotsessile endale võib kuluda aga veel oma pool aastat. Nii ei ole näiteks kevadel hangitud soomlaste laev veel siiani kohale jõudnud. See panebki esitama küsimust, kas meil on ka eelseisva talve kõige külmematel kuudel gaasi, mis sooja sees hoiaks, või peame nii elamutesse kui ettevõtetesse paigutama bursuikad?
Täna oleme samasuguses seisus nagu kevadel, ainult ühe erandiga. Ettevõtted on teinud paarikümne miljoni euro eest investeeringuid usus, et riik on neile gaasi varustuskindluse tagamisel hea partner. Riik on seevastu käitunud äraspidiselt ning on loomas olukorda, mis ohustab tõsiselt Eesti inimeste toimetulekut ja turvatunnet.
Maksumaksjana tekib aga küll küsimus, kes vastutab selle eest, et kuude kaupa ei ole valitsus suutnud langetada otsuseid gaasitarnete tagamiseks energiakriisis. Seda küsimust ei küsi ainult kodutarbijad, vaid ka ettevõtlussektor, mille tootmise najal meie riigieelarve elab.
Kas tegu on valituse saamatusega või Eleringi juhi Taavi Veskimäe tegevuse tulemusega, ei oma riigi energiajulgeolekut silmas pidades mingit tähtsust. Nii ootamegi valitsuse lubatud valget laeva, teadmata, kas sellest kujuneb järjekordne vaktsiinilao juhtum või läheb seekord siiski õnneks.