Sisuliselt ei pakutud meile kümmekonna päeva eest mitte elektribörsi, vaid röövellikku elektrioksjonit: 4000 eurot 1 megavatt-tunni eest esimest korda, teist korda ja kolmandat korda. Müüdud.

Sellise hinna ja kõigest mõne megavati ulatuses käis välja väike elektrijaam, võimalik, et Leedus. Kõrgest hinnast said osa aga mõistagi kõik börsielektri tarbijad, kel tuli harjumuspärasest hinnast käia välja 200-400 korda tavapärasest rohkem. Hinda nautisid ka kõik elektritootjad, kellest paljude jaoks kujunes tunni jooksul teenitu võrreldes tootmiskuludega 400-kordseks.

Kümme aastat ei ole Eestis valminud mitte ühtegi tuuleparki. Kaheksa aastat ei ole Eestis valminud mitte ühtegi tõsiselt võetavat elektritootmisvõimsust. Jalgratturite keeli on mõnusalt tirri lastud ja oodatud, mis elul meile pakkuda on.
17. augusti õhtupoolikul saabus selle protsessi kulminatsioon, kui meile pakuti elektribörsil hinda, mille puhul saunaskäik selle maagilise tunni jooksul oleks maksnud 50 eurot, elektriauto laadimine 100 kilomeetri läbimiseks aga tervelt 70 eurot. Olukord, kuhu me oleme sattunud, on otsetee hinnatõusupõrgusse ja siiani ei ole olnud näha mitte ühtegi tõsiselt võetavat sammu, mis aitaks seda kuidagi leevendada.
Elektribörs Nord Pool, mis on disainitud olukorra jaoks, kus turul valitseb ülepakkumine, ei ole mõeldud olukorraks, kus elektrit on puudu. Süsteem, mis pidi garanteerima tarbijatele odavaima hinna, garanteerib hoopis tootjaile maksimaalse tulususe. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks see, et meie lõunanaabrid ei ole nõus käivitama oma võrgu jaoks hädavajalikke gaasijaamasid kartuses, et talve saabudes neil vajalikku tooret napib. Lühinägelik Vene gaasist sõltuvusse sattumine on muutnud gaasijaamades toodetava elektri kalliks ja ebakindlaks.

Isegi siis, kui erasektor tuli appi ja oli valmis ehitama Paldiskisse LNG-terminali, pildus valitsus sellele projektile kaikaid kodaratesse ja oldi väga lähedal selle projekti nurjumisele. Veel täna ei ole kuuldavasti kokkulepet, et Paldiski LNG-terminal ka riiklikku põhivõrku ühendatakse. Kui Paldiski terminal oleks valminud juba viis aastat tagasi, oleks tänane olukord olnud hoopis teistsugune. Paraku nappis siis riigipoolsetel otsustajatel tarkust ja teadmisi.

Valitsus peab täna astuma samme ja mitte ainult eratarbijate toetamiseks, vaid plaani on vaja ka ettevõtjatele, kellest paljud ägavad hirmkõrgete hindade all. Esimese sammuna tuleb reformida elektribörs Nord Pool. Just selle läbipaistmatus on lubanud turule spekulandid, kellel õnnestub sageli hinda kruvida vaid paari megavati turule lubamisega. Ka energiahiiud ei vaevu eriti lahendust otsima, sest kui võimsusi napib, on mõnus kasseerida tulu, mis ületab mitu korda tootmiseks läinud kulusid. Kõige hämmastavam on seejuures aga seik, et meie valitsus on seda siiani rahulikult pealt vaadanud.
Nord Pooli hinnakujundus peaks olema juba ammu avalik, et me saaks teada, kes on hirmkõrgete pakkumiste taga. Riiklik energiafirma, mis kuulub Eesti inimestele, peaks pakkuma samuti omapoolseid kiireid lahendusi. Põhivõrguettevõtte, millel lausub kohustus lisaks ühendustele mõelda ka sellele, kuidas elekter sinna võrku jõuab, tundub aga lausa puu otsas olnud, kui pauk käis.

Tänane olukord nõuab kiiresti kogu süsteemi muutmist, et inimestelt ei kooritaks ebaõiglaselt kümmet nahka. Kui vaja, tuleb kaaluda ideed, et Eesti Energia müüb enda toodetud energia börsile, ostab sealt inimestele tagasi ja müüb siis kontrollitud hinnaga oma klientidele. Sarnaselt on ju siiani toimetatud kõikide fikseeritud hindade puhul. See lahendus jätab alles börsi ning lubab uute tootmisvõimsuste tekkimisel arvestada kiire hindade langemisega. Sellega ei võeta tootjatelt ka motivatsiooni investeerida uutesse tootmisvõimustesse. Edasi on vaja aga selget plaani, kuidas turule jõuaksid uued tootmisvõimsused.

Valitsuse pakutud universaalteenus on aga risti vastupidine sellele, mida Eestil tarvis. Selle asemel, et lasta turumajandusel toimida, vähendada regulatsioone ja soodustada investeeringuid elektritootmisse, luuakse ülereguleeritud süsteem, mis põlistab kalli põlevkivil baseeruva elektritootmise, solgib ära turu ja mis kõige hullem - ei alanda ka hindu.

"Valitsus peab astuma samme mitte ainult eratarbijate, vaid ka ettevõtjate toetamiseks, kellest paljud ägavad hirmkõrgete hindade all."