Kui Kaja Kallase esimene ja seni ainuke valitsus vähem kui poolteist aastat tagasi ametisse astus, lubati meile ambitsioonikat tegevuskava.

Koalitsiooniläbirääkimistelt tuldi välja kõlavate sõnadega nagu koroonakriisi kiire seljatamine, ühtne Eesti kool, personaalne riik ja korruptsioonivastane võitlus.

Ent kõlavateks sõnadeks need ainult jäidki. See koalitsioon ei suutnud viia ellu mitte ühtegi oma suurtest prioriteetidest, rääkimata Eesti jaoks pikas perspektiivis olulistest teesuundadest.

Meist ei saanud mitte koroona seljatamise maailmameistreid, vaid pisut vähem kui aasta tagasi olime hoopis üleilmsed nakatumisnäitajate tšempionid.

Ühtse Eest kooli esimene samm, ehk alushariduse eestikeelseks muutmise eelnõu kukkus parlamendis läbi kui see koalitsioon oli sisuliselt oma tegevuse lõpetanud.

Personaalse riigi idee sai hävitava tagasilöögi kui energiakriisis üritati maksta ebaõnnestunud tegevuskava alusel suunatud energiatoetusi, mistõttu otsustati lausaliste toetuste maksmise kasuks.

Korruptsioonivastase võitluse rindelt ei ole aga üldse uudiseid. Nii näiteks toppab parlamendis ka eelnõu, mis suurendaks ERJK volitusi.

Praegu, kui järgmiste riigikogu valimisteni on veel rohkem kui 9 kuud, kuuleme uue loodava valitsusliidu plaanitud tegevuskava kohta sarnast retoorikat ja suuri sõnu. Tõsi seekord ühe olulise erandiga, soov vastu valimisi helikopteriraha jagada on veel oluliselt suurem. Ainuüksi lastetoetuste tõstmise meetme hind on hiiglaslik, küündides ligi 300 miljoni euroni.

Arvestades inflatsiooni ja energiakriisi tõttu terendavat toimetulekukriisi on soov tõsta peretoetusi mõistetav ja suure hulga inimeste toimetulekuprobleeme arvestades ka igati põhjendatud. kuid kas seekord ei võiks Eesti riik end kokku võtta ja kaaluda teistsugust lahendust, mis aitaks ühelt poolt toimiva suunatud toetusena raha efektiivsemalt ja sihipärasemalt kasutada ja annaks teiselt poolt olulise tõuke avaliku sektori arendamiseks ja reformimiseks.

Eesti on maailma parim paik, kus personaalse riigi idee ellu viia. Selleks on kolm olulist eeldust: meie IT-võimekus, meie usaldus riigi vastu ja meie väiksus. Personaalne riik tähendab seda, et kõik riigi poolt ette nähtud teenused disainitakse lähtuvalt iga inimese personaalsetest vajadustest. Ühiskond ei pea toimima mitte nii, kuidas riigile, poliitikutele ja ametnikkonnale mugavam on, vaid sellisel moel, kuidas on kõige mugavam nende teenuste tarbijatele – riigi kodanikele.

Kui erasektor on sellega hakkama saanud ja suudab teenuseid pakkuda personaalselt ja inimeste vajadustest lähtuvalt, siis miks ei peaks suutma seda teha ka riik. Peretoetuste osas võimaldaks see lähenemine toetada just neid, kes tõepoolest abi ja tuge vajavad. Vähetähtis ei ole seejuures ka seik et riik, teades inimeste olukorda, suudab maksta toetusi automaatselt, ilma et inimene peaks kuhugi pöörduma või mingeid samme astuma.

Pikemas perspektiivis tasub kaaluda ka teiste maade praktikaid. Näiteks Suurbritannias on toetustega seoses viidud sisse valgusfoorisüsteem, mis suunatud toetuste maksmisel arvestab ka üldise sotsiaalmajandusliku olukorraga. Kui olukord on parem, toimetab riik toetuste ja maksudega ühtemoodi, kui see on halvem, siis aidatakse inimesi veelgi rohkem. Just see personaalne lähenemine peaks olema põhimõte, millest lähtuvalt toimetab üks 21. sajandi digiriik, milleks Eesti end peab.

Kriisid on alati keerulised ja ühiskonnale rasked taluda. Nendest läbitulemine nõuab solidaarsust, aga ka nutikust ja suurt tahet. Kriisid võimaldavad meil aga viia ellu ka olulisi muutusi ja personaalse riigi reform tuleb meil niikuinii ära teha, sest Eesti ei saa ega tohi jätta selles peituvaid võimalusi kasutamata. Meil ei ole ka aega, et oodata sellega aasta aega, vaid tegutseda tuleb kohe. Selleks tuleb ühendada riiklikud andmebaasid, leida lahendused andmete analüüsiks ja töötada välja personaallahenduste süsteem iga inimese jaoks. Nimetame seda siis personaalkontoks, mis hõlmaks kogu olulist inimest puudutavat andmestikku ning mille läbi saab iga inimene automaatselt tema jaoks disainitud riikliku teenuse.

Sellel riigikogu koosseisul on ees veel viiendik tööajast. See tähendab, et mingit jõulurahu valitsust, mis teeks mõned valitud sammud ja valmistuks vaid parlamendivalimisteks, meil olla ei tohi. Samavõrd ambitsioonikas kui eelpool kirjeldatud personaalse riigi tegevuskava peaks olema ka uue valitsuse plaan ühtsele Eesti koolile üleminekul, aga ka energeetika pika plaani teekaardi paikapanemisel. Praegune ülikeeruline aeg nõuab tegutsemist ja julgeid otsuseid igas eluvaldkonnas, millest sõltub Eesti inimeste heaolu, meie konkurentsivõime, kasvupotensiaal ja julgeolek.