Eelmisel nädalal saime teada, et Keskerakonna juhid on avalikkusele valetanud, kui on rääkinud sellest, et nende kurikuulus koostööleping Ühtse Venemaaga ei jõustunudki ning see olevat olnud kogu aja raugenud olekus.

Kremli aktivisti avalikkuse ette jõudnud kirjavahetus kinnitab vastupidist.

Edgar Savisaar lähedase kaasvõitleja Max Kauri kümme aastat tagasi tehtud tõdemus oma Moskva kontaktile, et koostöö toimib ladusalt, on selle kinnituseks. Täna näeme Keskerakonna juhtide poolt, et eestikeelses inforuumis tuntakse häbi selle koostööprotokolli pärast. See tõstatab küsimuse, kui usutav on keskerakondlaste jutt, et nad on viimaks muutunud eestimeelseks ja ausaks erakonnaks.

Veelgi silmakirjalikum neljatähe-erakond

Veelgi silmakirjalikum on täna Kremli retoorika varjamatul kasutamisel Keskerakonna koalitsioonipartner kaks valitsust tagasi. Eelmisel nädalal kuulsime neljatähe-erakonna esimehe ja Riigikogu kandidaatide poolt mitmeid seisukohti, mis muuhulgas kandsid endas ka Ukraina tühistamise sõnumit.

Nii kuulsime EKRE esimehe Martin Helme seisukohta, et Ukraina abistamise piir on Eesti jaoks kätte jõudnud ja EKRE ideoloogilise kumiiri Varro Vooglaidi sõnumit, et Eesti peaks hakkama parandama suhteid Venemaaga.

Kuigi viimasest sõnumist on erakond end distantseerunud, siis laias laastus ei erine need seisukohavõtud üksteisest kuigivõrd. EKRE ja seda satelliidina toetava Objektiivi portaali varjamatu mäng Kremli retoorikaga on juba väga pikaajaline protsess.

Nii flirtis Mart Helme juba paar aastat tagasi ideega, et Eesti peab Euroopa Liidust välja astuma. Varro Vooglaiu poliitretoorika tipp saabus aga aasta tagasi, mil ta väljendas seisukohta, et ei ole vahet, mis värvi trikoloor Pika Hermani tornis lehvib.

Mõlemad, nii EKRE kui Objektiiv, vedasid vaktsiinivastaste aktsioone, millele Vene propaganda ja selle käsilased aktiivselt kaasa plaksutasid. Nüüdseks on toonasest aktiivsest vaktsiinivastasest tegevusest välja kasvanud ka kremlimeelne liikumine KOOS.

Impordib orbanismi

Objektiiv tiražeerib püsivalt Vene mõjutustegevusena määratletud uudisteportaalide sõnumeid, importides nii massiliselt orbanismi. Muide kui Viktor Orban teatas 10 kuud tagasi oma järjekordsest valimisvõidust, siis kuulutas ta, et seljatas valimisvõitluses ka Ukraina presidendi. Just täpselt nii küüniline on Putinile meele järele üritada olev autoritaarne Euroopa äärmuskonservatism.

Kui vaadata populaarsusuuringuid, siis suure tõenäosusega võib üks neist kahest erakonnast olla valitsuse moodustajate hulgas. Kas me saame olla kindlat, et kui Eesti suhtes peaks realiseeruma Venemaa rünnak, siis kelle pilli järgi mängivad meie kaks riigikogu erakonda.

Nii minnakse valimistele – aated kaaperdatud, Kremli tornid paistmas, looritatuna küüniliselt hoolimise ja rahvusluse sõnumiga. EKREl on veel palju teha - Ukraina pole veel päriselt tühistatud, Eesti pole Euroopa Liidust välja astunud, Pika Hermanni tornis lehvib ikka veel sinimustvalge. Jah, kaalul on Eesti tulevik.

Nendel valimistel otsustatakse, kas Eesti läheb edasi või tagasi ning ka selle üle, et me ei peaks enam arutlema selle üle, kas Eesti kuulub Euroopa Liitu või milline lipp lehvib Pika Hermanni tornis. Nendel valimistel otsustatakse ka selle üle, et ükski Eesti poliitjõud ei hakkaks oma vabaduse eest võitlevat Ukrainat ei sõnades ega tegudes tühistama.