Linnade areng sõltub täna suures osas sellest, kui palju nad suudavad enda juurde töötama ja elama meelitada hea haridusega tööealisi inimesi. Nemad on peamiseks majandusarengu mootoriks ja maksutulude tekitajaks linnakassasse. Samuti isikud, kes võimaldavad linnal luua hea elukeskkonna vanemaealistele ja ka lastele. Justnimelt tasakaalus kogukond noorte, hea haridusega talentide, lastega perede ja vanemaealiste vahel on see, mis kõigi heaolu kasvatab.

Mitte ainult riigid, vaid ka linnad võistlevad globaalses talendirallis, kus käib võitlus loovate ja ettevõtlike inimeste pärast. Maailma talentidele kõige meelepärasemate linnade tipus troonib tippude arenguvõimaluste poolest New York, kuid esikahekümnes on ka Kopenhaagen ja Stockholm. Kuigi Tartul ei ole sellesse konkurentsi ehk asja, peaks ometigi Tartu ambitsiooniks olema hea haridusega noorte talentide Tartusse elama asumine.

Tartu Ülikool toob igal aastal Tartusse ligi 2500 noort inimest. Täpselt samapalju õppureid toovad juurde ka kõik teised Tartu kõrgkoolid ja ka kutsekool. Kõrghariduslinna staatus loob seega Tartus 5000 noore talendiga erakordse võimaluse linna arengule. Seal, kus on vajalik baas olemas, on võimalik alati elu juurde tekitada. Tartu võimalused on tänasest veelgi suuremad tudengite siia meelitamisel.

Peamiseks kitsaskohaks on aga võimetus pakkuda talentidele pärast ülikooli lõpetamist piisavalt enese karjääri realiseerimise võimalusi ning nii meelitab Tallinn või Helsingi või Stockholm tudengi siit ära, sageli juba teise õppeaasta alguseks. Tartu on peamiselt rõhku pannud elukeskkonna loomisele, kuid see hoiab linnas siin juba omale kodu loonud inimesi, kuid ei too juurde uut väge. Hea elukeskkonnaga on ka Viljandi, mis ka juba täna Tartuga edukalt konkureerib. Eneseteostuse võimaluste olemasolu on see, mis ülikoolis õppiva noore Tartusse elama meelitab.

Tartu peab ennast võrdlusritta seadma Vilniuse, Riia, Uppsala ja Malmöga, mitte unistama vaid niivõrd vähesest kui kiiremast rongiühendusest Tallinnasse. Kas Tartu arengu ambitsioon on tõesti vaid see, et saaks siit kiiremini pealinna? Sellega me asetame ennast selgelt provintsilinna staatusesse ja muretseme selle eest, kuidas Tallinnas elav ja töötav noor saaks Tartus vaid ülikoolis käia ja jätame kasutamata kogu potentsiaali, mida ülikoolid linnale annavad.

Investeerimine äri- ja tootmisettevõtluse kvartalite arendamisesse kesklinnas ning äärelinnas. Aitame kaasa start-up valdkondade fondide loomisele ja meelitame sihikindlalt Tartusse uue majanduse sektoreid koostöös ülikoolidega. Teeme seda kõike oluliselt jõulisemalt, kui see seni on kulgenud.

Linn on seni siiski peamiselt kaasajooksik, mitte ise eestvedaja ettevõtlusalgatustes. Sellist teiste järgi ootamist ei saa Tartu väiksema linnana aga endale lubada. Tartu potentsiaal on kultuuritööstuses, mille jaoks on olemas täna ka kindlad äriplaanid nii filmilinnaku kui ka üritusteäri ülesehitamiseks Raadil. Tartu teine suur potentsiaal on EduTech ehk haridusinnovatsiooni valdkond, kus ambitsiooniks peab olema selles valdkonnas Eesti ettevõtluse veduriks olemine. Maailma tipptasemel haridusteadus Tartu ülikoolis ja maailma tipptasemel üldhariduskoolid on Tartu seni kasutamata võimalus Balti- ja Põhjamaade piirkonna EduTech sektori keskuseks arenemisel. 

Julgelt tuleb minna edasi ravimitööstuse võimaluste arendamisega. Tartu linna ettevõtlusosakond peab ise olema üks korralik start-up, kus on konkreetsete eesmärkidega loodud erinevad tiimid, mis toimetavad sihikindlalt ja kiirelt, et tihedas konkurentsis õigel ajal õigeid samme teha. EduTech start-up tiim ja kultuuritööstuse tiim on need, kust tuleb alustada Tartul 2024 kultuuripealinnana. Tartu vajab noort särtsakat startupilikku linnajuhtimist, ambitsioonikust ja riskijulgust. 

Tartu ambitsioon on aga olla talendirallis võitjate poolel. Kõik linna arenguplaanid sõltuvad aga sellest, kas Tartu suudab igal aastal linna saabuvad 5000 noort endaga siduda pikemaks ajaks, kui vaid üheks-kaheks aastaks.