Riigikogu erakonnad on nagu hasartmängusõltlased, kes ei suuda adekvaatselt tajuda vastutust ega enam aru saada kui suureks on panused läinud. Riigikogu demonstreeris täna, et ei olda enam kollektiivselt võimelised rahvast esindama ja riigi juhtimises sihte seadma. Mängitakse rahva rahaga oma parteiliste huvide mängu.

See mäng on seda küünilisem, et selle ette on rakendatud laste teema. Kas tõesti on parlamendis veel keegi poliitik, kes arvab, et küsimus on selles, kas ja kui palju peaksid tõusma lastetoetused? Alles kuus kuud tagasi pandi ju kokku selle aasta eelarve. Kuidas siis nüüd lapsed meelde tulid?

Selles poliitteatris on panused aga väga kõrged. Sõja ajal pikalt vinduv valitsuskriis kuni valitsuse lagunemiseni. 300 miljoni euro suurune iga-aastane väljaminek maksumaksjale arusaamatu tulemuse nimel. Töötunnid, mis on jäänud panemata oluliseimate teemade peale, milleks on hinnatõus ja inimeste vaesumine, julgeolekukriis, elanikkonna kaitse sõja olukorras, hariduse ja tervishoiusüsteemi rahastus.

Ja see Riigikogu peaks olema suuteline kokku panema Eesti järgmise aasta riigieelarve? Kuidas peaks see riigikogu olema võimeline lahendama neid suuri väljakutseid alates energeetikast lõpetades tervishoiusüsteemi reformi ja rahastusega. Meid kõiki hakatakse valimiste eel sügisel võidu pilduma rahapakkidega, täna tehti algust. Me kõik kollektiivselt selle tulemusel aga pikas plaanis vaesume, samal ajal kui poliitikud püüavad meid veenda selles, kuidas nad meie eest võitlevad.

Kõik Riigikogu erakonnad tegelevad obstukrtsiooniga, sest ka see lastetoetuste eelnõu on ju obstruktsioon, see on valitsuse töö torpedeerimine, töö halvamine.

Järgmised 10 kuud ei suuda see Riigikogu riiki kriisides juhtida. Riigikogu peab tunnistama, et ei olda enam võimelised selles koosseisus seisma Eesti inimeste huvide eest ja ennast laiali saatma. Erakorralised valimised lahendavad ära selle patiseisu ja valija saab väljendada selgelt oma arvamust, mis ta lauspopulismist arvab.