Suurima parlamendivälise erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas tunnustas ühismeedias küll uue valitsusliidu loomist, ent kritiseeris viisi, mil moel on osa ministritest ametisse saanud.

«Mul on muidugi hea meel, et meil on lõpuks ametis valitsus ja nii mõnegi uue ministri puhul on tunne hea,» sõnas Kallas, ent lisas: «Kuid see viis, kuidas Eestis on kujunenud kombeks ministreid ametisse nimetada, viib lõpuks oligarhiani.»

«Täna ei ole ministri ametisse saamiseks muud eeldust kui truudus erakonnale, selle juhile ja rahastajale,» ütles Kallas.

Kui ainult erakonnad nimetavad ametisse ministreid, toob see aina nõrgemad ministrid ja nõrgad valitsused, tõdes poliitik. «Eesti ministrite ametis olemise aeg on ülilühike ja viimastel aastatel on see muutunud veel eriti lühikeseks, sest ametisse saavad inimesed, kelle kogemus ja teadmised ei vasta ministri ametis nõutule,» märkis ta. «Alles ministriametis hakatakse juhtimiskogemusi omandama, kuid otsustamisjulgus tuleb alles aastatega ja nii ongi aastaid otsusteta suur osa Eesti poliitikaid.»

Kallase sõnul peaks ministrite nimed olema osa koalitsiooniläbirääkimistest ja poliitilisest kokkuleppest. Varem ära kuulatud ja omavahel läbi arutatud kandidaadid tagaksid kvaliteetsema juhtimise. «Arenenud demokraatiates on tava siiski selline, et meeskond pannakse kokku koalitsiooniläbirääkimiste käigus ja peaministril on viimase sõna õigus,» selgitas ta, lisades, et ka Eestis peaks see saama poliitiliseks tavaks.

Ettepanekuna toob Kallas välja, et enne ametisse nimetamist peaksid tulevased ministrid riigikogu ees tutvustama oma maailmavaatelisi seisukoht ning teadmisi valdkonnast. Sellega saaksid valijad tutvust teha nii kandidaadi tugevuste kui ka nõrkustega. «See loob võimaluse, et täienisti ebapädev inimene siiski ametisse ei saa,» lausus ta.

Kallas pildus kriitikanooli ka selle osas, kuidas võimuliit ministrikohad omavahel arvuliselt jaotas - igale erakonnale viis kohta valitsuses. Tema sõnul ei käi võrdne jaotus kokku proportsionaalse esindusdemokraatia põhimõttega, sest partnerite vahel on valija toetuste osakaal erinev. «Jüri Ratase poolt sisse viidud praktika võib üleminekuvalitsuste puhul olla hea ajutine kompromiss, kuid ei tohiks kujuneda püsivaks tavaks, sest nullib ära valija mandaadi proportsionaalsuse loogika,» märkis ta.